Tallinnasse on kokku sõitnud ligi 10 500 tantsijat üle terve eesti, kes teevad juba pühapäevast saati proovi peagi saabuvaks tantsupeoks. Viimsi kooli staadionil treenivad kõvasti pealinna tantsijad ja teiste seas juhatab siin vägesid tõeline rahvatantsu legend, mees, kelle südames on rahvatants juba enam kui pool sajandit, Maido Saar.

"Tunne on väga hea ja see on väga hea tunne," rääkis Saar esimestest proovipäevadest. "Tantsupeo-elevus hakkab mõned nädalapäevad varem. See hakkab juba öösiti pihta, unenägudest. Juba näod unenägudes, kuidas tantsijad platsid liiguvad jne. Väike ärevus on alati sees," rääkis ta.

"Kõige ärevam tunne on minna sinna üles pulti, võtta väriseva häälega mikrofon, öelda nendele "tere" ja tööga alustada. Kui juba töö läheb lahti, siis on juba väga hea. Aga just algus – kuidas ta läheb, mismoodi ta läheb, kas see hakkab liikuma, kas ta läheb nii, nagu ma tahan, kas jõuame nii, nagu ma olen arvestanud. Kõik need ärevused on. Nooruses olid natuke uljam, aga nüüd aastatega juba natukene kahtled, vaagid ja mõtled mõnda asja tunduvalt rohkem. Selles mõttes on natukene halvem olla. Noorena oli see tunduvalt kergem," muigas Saar.

Saar on rahvatantsu sees olnud sisuliselt kogu elu. Lastekodus kasvanud poisil olid esialgu tantsutunnis käimiseks hoopis muud põhjused kui suur tantsuarmastus. "Esiteks pääsesin ma õhtuti lastekodust ära, sain neli kilomeetrit mööda metsa jalgsi käia. Ma ei pidanud õigeaegselt voodis olema, võisin hiljem jõuda. Mis seal tantsurühmas toimus, see mul enam meeles ei ole. Minek sinna ja tagasitulek oli tunduvalt toredam ja emotsionaalsem. Ma olin väga nõus ja mulle väga meeldis," meenutas koreograaf.

Saare esimene pidu oli aastal 1977. "Eks see oligi see pidu, mis pani mind mõtlema, et mis eriala ma õppima lähen. See oligi väga põhjapanev tantsupidu. Pärast seda tulingi Viljandist, kus ma õppisin näitejuhtimist, Tallinnasse tantsujuhtimist õppima," sõnas Saar.

Tantsupidudel on Saar täitnud pea kõiki rolle. Tantsijast ja assistendist pealavastaja ja kunstilise juhini. Selle teekonna eest on ta eelkõige tänulik oma õpetajatele. "Mait Agu oli see, kes mind esimesena tantsupeo juhina assistendiks võttis. Tema oli ka esimene, kes minu tantsud tantsupeo repertuaari võttis. See oli juba väga suur asi. Ma olin ju veel Peda tudeng. See oli väga suur elamus," tõdes Saar.

Tänavusel peol saab Saar olla pealinna tantsijate liigijuhi assistent. Liigijuht Maria Uppin-Sarv alustas tantsimist just nimelt Saare käe all ja peab teda siiani oma oluliseimaks õpetajaks. "Igati aitan teda, olen tema kõrval, vahepeal hoian ennast tagasi, sest tahaksin natukene teistmoodi teha, aga tema teeb ja peabki tegema nii, nagu tema tahab. See on tema lavastus ja tema nägemus sellest," selgitas Saar.

Tanstupeole tantsu luues tuleb kinni pidada kindlatest reeglitest. "Pead teadma, et see tants läheb suurele platsile, mis eeldab suuri ja laiasid liikumisi, tihe koreograafia ja tantsuline kompositsioon ei ole võib-olla nii teretulnud. See on küll lava jaoks väga hea ja väga ilus, aga ma arvan, et suur plats tahab selliseid ilusaid pikki jooni."

"Seekordne pidu on eriline, sest ei ole standardi järgi liigid, vaid on maakonnad ja piirkonnad. Sellepärast on ka ääretult tore see, et siin platsi peal on koos vanemad, nooremad, keskealised. Nooremad peavad natukene eakamate inimestega arvestama, kelle polka samm ei ole nii pikk, ja vanemad peavad jällegi natukene pikemalt võtma, et noorematega sammu pidada. See on ääretult tore."