Priit Põldma: rasked teemad teatrilaval annavad jõudu oma eluga toime tulla
Lavastaja ja dramaturg Priit Põldma kõneles Vikerraadios suvelavastusest "Süütu", mis räägib võimu tungimisest inimeste eraellu ning jutustab loo ingerisoomlaste traagilisest elusaatusest. Põldma sõnul annab keeruliste ja valusate teemadega kokkupuutumine teatrilaval jõudu suhtuda raskel ajal positiivsemalt ka oma ellu.
7. juunil esietendus Tapa raudteejaamas ingerisoomlaste traagiline lugu "Süütu".
"Minu huvi selle teema vastu saigi alguse Kõivu ja Keeduse filmistsenaariumist "Süütu". Ma olin seda filmi 2017. aastal, kui see välja tuli, küll näinud, aga ega ma seda ingerisoome traagikat tollal ei adunud või ei hoomanud, see ei olnud mu mällu sööbinud. Paar aastat tagasi vaatasin selle üle ja tundus, et see lugu võiks ka tänases päevas väga kõnekas olla," ütles lavastaja Priit Põldma.
Ingerisoomlaste mitmekordne kodudest ilmajäämine, nende traagika ja lood on Põldma sõnul kogu aeg meile ju nii lähedal, meie kõrval olnud. "Nüüd, kui ma olen selle teemaga tegelema hakanud, olen teada saanud, et nii mõnigi tuttav ja sõber on ingerisoome juurtega. Sarnaseid lugusid, nagu on selles lavastuses, on päris palju, aga enne ma neid ei teadnud."
"Kodu kui turvalise kuulumise koht on ju nii selge, ja muusika selle tüki sees köidab just pinge hoidjana," ütles lavastuse "Süütu" muusikajuht Kaisa Kuslapuu, kes viis ennast kurssi ingerisoomlaste rahvalauludega.
Lavastuse publikuks soovitatakse noori alates 16-aastastest noortest. "Seda vanusepiiri ei pea tõsiselt võtma, eriti kui on pärast valmisolekut oma lastega neid teemasid arutada. Midagi õudset lavastuses kindlasti ei toimu, aga see lugu, mis räägib, kuidas inimesed tulevad toime sõjatraumaga ja mida tähendab see, kui võim tungib inimese eraelu, nende teemadega kaasnevad mitte kõige kergemad ja helgemad hetked," selgitas Põldma. "Selles loos on karme ja valusaid hetki, aga see lugu räägib ikkagi sellest, kuidas inimesed ellu jäävad."
Kuslapuu tõi välja, et Tapa on teadupärast eesti mandoliinipealinn. "Kuna loos on palju rasket üksildusetunnet ja minu meelest seda lugu tõlgib kõige paremini instrumentidest just mandoliin. Lisaks sellele, et olen ingerisoomlaste ajalooga ennast rohkem kurssi viinud, olen ka pärsi palju mandoliini harjutanud ja näitlejaid olen õpetanud mandoliini mängima," ütles Kuslapuu. "Mandoliin pakub lavastuses väga hõrku ja pingestatud emotsiooni. Olen saanud mandoliini nägijaks."
Lavastuses mängivad Grete Jürgenson, Lee Trei, Sander Roosimägi, Aarne Soro, Robin Täpp. "Ka Kaisa ise astub lavale. Küll mitte rollis, aga muusikuna laval," tõi Põldma välja.
"Loodan, et meie lavastus toob mingit helgust või julgust sõita homse päeva suunas, teadmata, mis see järgmine peatus võib-olla on. Maailmas on ju praegu hästi palju pidetust. Tahaksin loota, et nende lugude rääkimine ja nende teemade üle mõtlemine aitab vastu minna sellele, mis ees seisab, ükskõik mis see ka siis poleks," tõdes Põldma.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Margit Kilumets ja Sten Teppan