Juhan Kuusi dokfoto keskuses on avatud näitus "Ingerlased - peidetud lood".

"Mingil hetkel sain oma ingerisoome juurtest teada. Kooli minnes hakkas mind huvitama, miks üks mu vanaisa ja vanaema räägivad soome, eesti ja vene keele segu, ju ma siis neilt küsisin, aga ma sain neist väga hästi aru," ütles ingerisoomlane Elmo Nüganen.

Elmo Nüganeni tütar Sonja Nüganen sai oma ingerisoome juurtest teada mõned aastad tagasi. "Rääkisin õega ja tema arvas ka, et meil on soome juured, aga et ingerlased, seda ei teadnud tema ka," ütles Sonja Nüganen.

"See on nii suure ajalooga rahvusgrupp. Et olla osa sellisest grupist, keda on üritatud hävitada ja olla siin nüüd selle kõige kõrval, see on huvitav tunne, mida pole elus palju tundnud," lisas Sonja Nüganen. "Meie pere lugu on ju mõnes mõttes väga universaalne. Igal perekonnal on kindlasti rasked lood."

"Meie pere lugu oli sarnane väga paljude teiste perede lugudele. Läbi mitme okupatsiooni ja läbi Soome, siis jälle Nõukogude liitu tagasi," tõi Elmo Nüganen välja.

Soome ajaloolase Seppo Zetterbergi raamatust, mis käsitles Eesti ajalugu, luges Elmo Nüganen välja fakti, mida varem ei teadnud. "Kui Peeter Esimene juba ehitas Peterburi linna, avaldas ta kurvameelset nördimust, et kahju, et Peterburi juba ehitama hakati, õige koht oleks olnud Paldiski ja Tallinn. Peterburi ümbruses elasidki ingerisoomlased. Peeter sai aru, et pääs Läänemerele, sinna on hea Venemaa uus pealinn ehitada. Ingerisoomlased peksti sealt kõik laiali. Osad seal ehitasid, osad küüditati sealt minema," selgitas Elmo Nüganen.

Mõttekäiguna tõi Elmo Nüganen välja, et kui Peeter oleks ehitanud Peterburi Tallinna linna kohale, siis ei oleks olnud Eesti rahvast. "Me peaksime olema tänulikud Karl XII-le, sellele noorele, hullule ja julgele Rootsi noormehele, kes hakkas Peetrile vastu ja ei lasknud teda Eestisse, sest on täiesti võimalik, et kui ta oleks lasknud, oleks Vene impeeriumi pealinn olnud Paldiskis või Tallinnas."

Elmo Nüganeni sõnul ei olnud ingerisoomlased omad ei ühes ega teises kohas. "Targem oli sulanduda mõnda põhirahvusesse, et ei oleks pahandusi," lisas Elmo Nüganen.

"Ingerisoomlastel on vastupidavus, sa ei anna alla, oled ikkagi nina püsti lõpuni," ütles Sonja Nüganen.

"Kui räägitakse soomlaste jonnakusest või kangusest, siis ma saan sellest väga hästi aru, ma isegi tunnen, et olen ka vahel liiga kange, võiks natuke leplikum olla," muheles Elmo Nüganen.

Sonja Nüganen tõi välja, et kui ta nüüd on ingerisoomlaste lugudega tutvunud, hakkab tema jaoks mingi maailm avanema. "Ma veel tegelen sellega, kuidas seda enda jaoks mõtestada," lisas Sonja Nüganen.

"Mina identifitseerin ennast ikkagi eestlasena, aga kes meist üldse see päris õige eestlane on. Kõigis meis on midagi veel sees, mille me aeg ajalt endas ära tunneme," ütles Elmo Nüganen.