Korea popmuusika ehk K-popini jõudis Eestist päris Jinju Karita pea kümme aastat tagasi sotsiaalmeedia vahendusel. "Ma olen alati olnud huvitatud teatrist ja ma olen alati laval olnud," rääkis ta "Ringvaates".

Gümnaasiumis õppides kolis ta Lõuna-Koreasse. Teise maailma otsa kolides oskas ta esialgu korea keeles vaid tere öelda. Kuna linnas, kus ta elas, keegi inglise keelt ei rääkinud, sai ta korea keele ruttu selgeks. "Kuna ma olin gümnaasiumis, siis ma pidin ka gümnaasiumi füüsikat õppima. Mäletan, kuidas ma esimestes tundides vaatasin tahvlit ja mõtlesin, et ma oskan välja lugeda, aga mul pole õrna aimugi, mis seal kirjas on," meenutas ta.

Oma koolis oli eesti tüdruk väga eksootiline. "Esimene päev, kui ma kooli läksin, siis ma tundsin ennast nagu Beyonce. Kõik kiljusid ja küsisid pilte ning autogramme," kirjeldas neiu.

Kuna ta on terve elu tantsimisega tegelenud, öeldi Jinju Karitale, et ta võiks ise ka K-popi artistiks hakata. K-pop on Lõuna-Koreas väga suur nähtus. "Kõik vaatavad neile alt üles. Ehk siis isegi kui sa ei taha ise iidol olla, siis vähemalt minu koolis vaatasid kõik tüdrukud kellelgi alt üles."

Muu hulgas on Jinju Karita läbinud K-popi akadeemia. "Ma olen alati tahtnud olla artist ja enda kunsti jagada. Kuna ma armastan tantsimist ja laulmist, siis tollel ajal oli see üks väheseid kohti, kus see nii ka oli. Sel ajal oli Euroopas, et kas sa oled laulja või tantsija, ei olnud seda ühist," tõi ta välja ja lisas, et samuti meeldib talle suur fännibaas, mis K-popi artiste saadab.

Tänaseks on eestlanna olnud mitmes K-popi tüdrukute grupis. "Väga paljudes kohtades mind ei võetudki jutule, sest ma ei näe välja nagu tavaline korealane. Aga paljudes kohtades mind just võetigi selle pärast jutule," nentis ta.

Nüüd paneb ta rõhku oma soolokarjäärile. Ühe kindla riigiga ta ennast hetkel seostada ei oska. "Nähes, kuidas mu karjäär praegu läheb, ma arvan, et ma hakkan olema igal pool, et tuua ka sealset treeningut siia."