"Inimestel pole vaja teada, et mu emakakael on tundlik, aga see lugu läheb peatüki alla, kus ma räägin julgusest olla ülitundlik. Päris suur protsent inimestest on ülitundlikud näiteks helide, temperatuuri, emotsioonide suhtes," selgitas muusik Sandra Sillamaa, kes kirjutas end sõnutsi autobiograafilise enesearenguraamatu.

Sillamaa tõi välja, et nüüd elab ta sellist elu, mida päriselt tahtis. "Alkoholiga lõpetamine oli väga hea otsus. Ma nautisin ka seda aega, kus ma panin räigelt pidu. Praegu ma olen selles kohas, kus ma naudin seda vaimset värskust hommikul üles tõustes. Üheksa kuud sai täis ja sain aru, et ma suudan kõiki asju teha ka kaine peaga ja boonuseks saan veel selle, et järgmisel hommikul olen värske," rõõmustas Sillamaa.

"Ma arvan, et ma olen praegu väga hea ema. Kui seda küsimust oleks küsitud kuus aastat tagasi, siis mitte, sest minu prioriteediks oli töö. Mu mõtteviis oli seal, et küll laps kohaneb minu eluga. Ma ei hoidnud iseennast, et olla laste jaoks olemas. Ma tundsin, et kui ma olen nendega, nad kannatavad, sest ma olin just palju tööd teinud ja nad said seetõttu väsinud ema."

Sillamaa tõdes, et ta on lahutusest Jalmar Vabarnaga emotsionaalselt üle saanud, aga see on ikkagi protsess. "See on suhe, mille kallal tuleb teha tööd, sest meil on lapsed. Me ei saa end üksteise eludest välja lõigata ja ära kaduda, peame lapsevanematena seda suhet hoidma ja sellega tööd tegema."

Oma elu kõige valusamatest hetkedest toob ta välja isa surma ja selle, et enne esimese poja sündi oli tal raseduse peetumine. "Töö on mind päästnud, aga ma olen end ka töösse matnud, kui on olnud kõik need valusad hetked," tõdes Sillamaa.