"Algklassilaste seas on teadmine, et tavaliselt saadakse lapsi nii, et peenis läheb tuppe ja siis lähevad rakud kokku ja laps kasvab ja sünnib kas tupest või keisrilõikega läbi kõhu, juba iganenud info, nad ütlevad selle peale, et jaa, loomulikult, aga kui ma ütlen, et ka süstlaga võib rasedaks jääda, siis reageerivad lapsed, et ökk ja rõve. Mul on tunne, et see on täiskasvanute hirm, et seks on laste jaoks hirmus teema, laste jaoks on see lihtsalt tehniline asi, kui nad infot saavad, aga süstlaga rasestumine on nende silmis tihti jälk," sõnas kasvatuspsühholoog Merilin Mandel.

"Ma näen oma õpetajatöös väga palju punastamist, aga peamiselt täiskasvanute hulgas. Täiskasvanud pole harjunud mõtlema sel teemal ja sõnavara on meil ka lünklik. Eesti keeles on olemas kliiniline sõnavara nagu näiteks peenis, vulva, kliitor, pärak ja siis teises otsas on roppused. Meil pole argist, kelmikat, tavalist sõnavara, mida saaks kasutada, mis näiteks inglise keeles on kirevam ja mitmekihilisem," selgitas Mandel.

Seksuaalkasvatus toimub Mandeli sõnul sünnist saadik, sest ka hügieen kuulub seksuaalkasvatuse alla. "Kui me räägime kaheaastasele lapsele, miks ja kuidas peaks pühkima pärast vetsus käimist. Alates viieaastasest lapsest peaks seksuaalkasvatus olema aga juba eesmärgipärane kasvatus," tõdes kasvatuspsühholoog.

Ka see on seksuaalkasvatus, kui inimene läheb WC-sse, siis teised ei tule või see, et ei pea kedagi vastumeelselt kallistama. "Seks on seksuaalkasvatuses vaid väike osa."

Statistika näitab, et mida konkreetsem ja selgem on kogu seksuaalkasvatus, seda hiljem hakkavad inimesed seksima, seda turvalisem on seks, seda vähem on teismeliste rasedusi ja seda vähem on seksuaalvägivalda lähisuhetes. "Mida varem ja mida rohkem inimene teab, mis on ohtlik ja mis ohutu, seda turvalisem tal on. Hirm on pigem teadmatuses kinni," lisas Mandel.

Seksuaalkasvatus ei ole kunagi ainult üks vestlus, vaid tuhat üheminutilist vestlust lapsega. "Kuni sul on keha ja sa suhtled teiste inimestega, siis loomulikult, mida rohkem me sellest räägime, seda parem on."