"Mulle tundusid need teemad, mida me tundides käsitleme, meievanustele kuidagi ebasobilikud. Tundides käsitletakse pigem vanemlust ja abielu, aga minu meelest peaks käsitlema rohkem hoopis seksuaalsust ja vägivalda ning noori puudutavaid teemasid, sest meie ühiskond ju ei suuna noori kohe peale gümnaasiumi lõpetamist lapsi saama ja abielluma," ütles Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Karili Laasik, kes tegi uurimistöö noorte seksuaalkasvatuse teemal.

Gümnaasiumis on praegu ainult üks seksuaalteemaline kursus, 10. klassis on perekonnaõpetus.

Oma uurimistöös jõudis Karili järeldusele, et seksuaalteemasid puudutavaid kursusi on kooli õppekavas liiga vähe ning selle sisu võiks kaasajastada. "Ma muudaksin neid teemasid, mida me tundides käsitleme. Ajaliselt kõiki teemasid käsitleda muidugi ei jõua, aga võiks teha loenguid ja rõhuda ikkagi sellele, et iga õpilane saaks vajalikud teadmised tundidest kätte."

"Ma uurisin uurimistöös kaheksa aasta jooksul perekonnaõpetuse tundides esitatud küsimusi, mida õpilased olid ise anonüümselt esitanud ja vaatasin, kui suur osa neil teemadel on olemasolevas õppekavas. Kõige rohkem küsimusi oli noortel seksuaalvahekorra kohta, aga seda teemat ei ole õppekavas üldse välja toodud. Palju küsimusi oli ka vägivalla kohta. Selle kohta tuli nüüd punkt uude õppekavasse, aga kahjuks ei käsitleta seal endiselt traumat," selgitas Karili.

Karili sõnul huvitab noori just suhtevägivalla teema. "Palju küsiti, kust jookseb selge piir ning kas ahistamisel ja vägivallal on vahe, see on noortel jäänud hästi segaseks. Küsimused olid ikka väga murettekitavad. Näiteks küsiti, mis on üldse seksuaalvägivald ja kõige üllatavam küsimus oli, kas naine saab orgasmi alles pärast sünnitust."

"Meie kultuuriruumis kahjuks ei ole ikkagi kombeks kodudes sel teemal rääkida. Hästi kiiresti minnakse teemast üle ja konkreetselt millestki ei räägita. Koolis on meil ka õpetajate keskmine vanus ikkagi päris kõrge ja isegi noorematel õpetajatel ei ole väljaõpet, et sellistel teemadel empaatiliselt rääkida," tõi Karili välja põhjused, miks õppekava on ajale jalgu ning seal puuduvad endiselt noorte jaoks olulised teemad.

Karili sõnul on küsimus selles, et kui noor tahab tõesti mingile küsimusele vastust saada, siis kas ta otsib sellele vastust allikakriitilisest kohast või loeb Internetis levivaid jutte, müüte ja teeb selle info põhjal oma järeldused. Pole ka haruldane, kui noor otsib vastust hoopis pornolehekülgedelt, kust tegelikult tekib küsimusi ainult juurde.

"Minu uurimistöö peamine järeldus oli, et seksuaalkasvatuse õppekava koolis peab kriitilise pilguga üle vaatama, sest noored ikkagi ootavad infot just koolist ja see on hetkel ainuke adekvaatne infoallikas neile."