Näitus tutvustab kääbusraamatuid – väikesemõõdulisi trükiseid, mille kõrgus on kuni sada millimeetrit. Näitusel on väljas kõigi aegade väikseimad eestikeelsed raamatukesed.

Kõige väiksema Eesti raamatu tegi Indrek Oper, kelle erakogust on pärit paljud näitusel väljas olevad raamatud. "Selle sees on Eesti hümni sõnad," sõnas Jalava.

Kõrvuti eestikeelsetega on eksponeeritud veel seitsmes eri keeles kääbusraamatuid, ühtekokku 65 eksemplari. Vanim väljapandud eestikeelne kääbusraamat pärineb 1935. aastast aga pisimaks raamatuks on seitsmes eri keeles meieisapalveid sisaldav imetilluke trükis suurusega 5x5 mm.

"See on tehtud 1960. aastal Münchenis ja see ongi maailma kõige väiksem raamat. /.../ See ongi tehtud selliseks kuriositeediks," selgitas muuseumi juhataja Anneli Jalava ning lisas, et pleksiklaasist karbikeses, mille sees raamat on, paistab raamat suurem, kui ta tegelikult on.

Kuigi meieisapalvetega kääbusraamatut raamatukogust laenutada ega lugeda ei ole mõtet ega saa, siis on ka kääbusraamatuid, millel on praktiline otstarve. "Näiteks väike inglise-saksa sõnaraamat, mis on vägagi praktiline. Varem, kui inimestel ei olnud telefone taskus, siis selle sai reisides tagataskusse torgata," rääkis Jalava ning lisas, et 1928. aastast pärineva sõnaraamatu lugemiseks on siiski vaja häid silmi või luupi.

"Väikeste raamatute formaat ongi tulnud praktilisusest. Igasugused palved ja muud asjad, mida inimesed tahtsid kaasas kanda ja meelde tuletada. Selle jaoks tehtigi pisikesi formaate," sõnas Jalava.