Viljandis asub vikatimeistri stuudio, mille peremees on vikatiga niitmise suur huviline Mario Karro. Stuudios saab näha ka erinevate vikatite väljanäitust.

"Vikatite ajaloonurk on selles mõttes väga huvitav, et lühikese ajaga on minu juurde sattunud väga huvitavaid vikateid ning poleks ise ka arvanud, et vikatimaailm nii lai on," tõi vikatimeister välja.

"Olen dramaatiliselt öelnud, et niitmine päästis minu elu. Esmane põhjus, miks minust sai vikatientusiast, oli ikkagi vajadus heina niita kohast, kuhu ma muu tehnikaga juurde ei pääsenud. Vikat päästis minu elu selles mõttes, et ma sain alles hiljem aru, et olin üle töötanud või ületöötamise ääre peal. Üks selle tundemärke, millest ma alles hiljem aru sain, oli see, et ma ei talunud enam müra, mitte mingisugust müra, valju muusikat, rääkimata trimmerist," meenutas Karro, kes seetõttu lükkas niitmistööd kogu aeg ka edasi.

Ühel hetkel meenus Karrole, et kümmekond aastat tagasi oli ta ostnud endale vikati, mis kodus seisis, sest ta ei osanud seda kasutada. "Eelmise suve alguses võtsin vikati aga uuesti kätte, teritasin teravaks ja kui ma niitma läksin, oli nii hea tunne, et ma niitsin heinamaal kaks tundi," muheles Karro. "Siis ma tundsingi, et see on tegevus looduses, mis mind hästi palju rahustas."

Karro ka kogub vanu vikateid. "Sepad, kes tegid kvaliteetseid vikateid, panid oma nime ehk kaubamärgi vikatile peale. Mind hakkas huvitama vikati teema üleüldiselt ja vikati ajalugu. See oleks suur rõõm, kui kellelgi oleks sepa nimega vikateid alles veel ja üks unistus on mul küll. Et mu kogus oleks olemas kõik eesti seppade valmistatud vikatid. Ühest artiklist lugesin kokku, et tuntumaid sepikodasid oli Eestis kokku 29," tõdes Karro.

Praegu tegeleb Karro ka vikatite edasiarendamisega. Lisaks on Karro välja mõelnud ja valmis meisterdanud nahast vikatitasku, mis käib ka vöö peale ning luisuhoidmistopsi, mis on vikatiga niitja suured abimehed.