Pehkile ettepaneku muinasjutud kirja panna ja neid esitada tegigi luuletajale ja muusikule sõber Märt Avandi. Audioraamatut sisse lugedes jättis Avandi mõnede muinasjuttudega teadlikult eeltöö tegemata. "Kui ma kõik need 99 muinasjuttu sisse lugesin, siis osasid neist olin ma lugenud juba korduvalt, aga osad jätsin ma teadlikult sellisele kujule, et kui ma mikrofoni ette astusin, olin ma need ainult silmadega üle lasknud. Et jääks selle uudsuse võlu, sest esimesel korral lugedes tabad spontaanselt pakku tihtipeale paremini kui harjutades," selgitas Avandi.

"Seda uudsuse võlu on vahel kuulda ka minu kihistamisest. /.../ Proovisime seda kihistamist mõõdukalt sisse jätta. Kui me päris niimoodi naeru kätte ära lõppesime, et muinasjutt pooleli jäi, siis me võtsime uuesti. Aga üldiselt on need kõhistused ja kihistused sees," lisas Avandi. "Ma naudin nende esitamist täiel rinnal, sest Jaani muinasjuttude lugemine on puhas privileeg."

Lugu ja muinasjutulik moraal sünnivad Pehkil kirjutamise käigus. "Võib öelda, et need moraalipunktid tekkivad sinna muinasjutu kirjutamise käigus. Mul on tihti peale nii, et ma hakkan midagi kirjutama, kogu lugu tekib kirjutamise käigus ja küll siis leiab ka selle terakese, mis sinna lõppu panna ja kuhu võiks jõuda või kust kohast tulla," selgitas Pehk.

Muinasjutu "Harrastussportlane" puhul reedab Pehki lähenemise ära ka tekst ise. "Selle muinasjutu puhul on ka lugedes aru saada, et see ei olnud varem valmis mõeldud. See on tulnud järjest ja hüplike sisenemistega täiesti erinevatel teemadel," lisas Pehk.

Pehk tõdes, et muinasjutud ei ole kirjutatud ainult lastele. Avandi hinnangul võivad lapsed ka neid lugusid väikeste mööndustega lugeda ja kuulata. "Aga eks need eelkõige on ikka täiskasvanutele mõeldud," tõdes Avandi.

Vaata Jaan Pehki ja Märt Avandi etteastet "Hommik Anuga" stuudios: