Viimast korda astub Upkin lavale pühapäeval. Kurbustunne tuleb balletitantsija sõnul alles pärast. "Ma ei taha enam professionaalne tantsija olla, aga kui on mõni võimalus või projekt, siis tantsin mõnuga edasi, aga praegu otsustasin oma peas, et piisab küll, olen tantsimise jaoks juba vana, ballett on noortele. Ma arvan, et kurbus tuleb pärast," selgitas Upkin.

"Kui ma lõpetasin balletikooli, 20-aastasena, siis juba algusest peale mõtlesin, et see karjäär lõpeb väga kiiresti. Sest kõik tantsijad ütlevad, et see läheb väga kiiresti. Tegelikult ongi ja ma hakkasin juba karjääri alguses mõtlema, et mis edasi saab. Aeg läks mööda ja lõppude lõpuks ei saa mitte midagi teha. Ma ei tunne, et see minu jaoks suur tragöödia oleks," lisas ta.

Upkin on Peterburis sündinud ja lõpetanud ka sealse balletikooli. Peterburi ei lasknud Upkinil jääda ambitsioon saada solistiks. "Peterburis oli konkurents palju suurem ja mul oli tunne, et sinna tippu jõudmiseks läheb väga kaua aega ja teadsin, et Eestis mul on sugulased, mu ema sündis siin ja mõtlesin, et proovin siin. Mai Murdmaa, kes oli meie balletijuht, nägi mind juba Peterburi koolis ja kutsus mind, ma tulin ja sellepärast, et tahtsin kohe solistiks saada," selgitas ta.

Peaaegu terve karjääri on Upkin tantsinud Estonia teatris, kui välja arvata kolm aastat Berliini Staatsballetis, kuhu Upkin oleks saanud ka jääda. "Aga ma tulin tagasi, sest ma teadsin, et mul on siin publik, kes armastab mind ja siin sain ma tantsida rolle, mida Saksamaal ei saanud. Näiteks ma tahtsin väga tantsida Basiliot "Don Quijote'is" ja sel ajal, kui Saksamaal töötasin, siis teadsin, et meie teatris tuleb "Don Quijote'i" lavastus. Nii et rollide ja publiku pärast tulin tagasi," sõnas Upkin.

Upkin nõustus, et Saksamaal oleks ta rohkem palka saanud, aga tõdes, et balletitantsijana ei saa kuskil rahaliselt rikkaks. "Amet on selline, et seda tuleb armastada ja töötada tuleb palju, aga rikkaks ei saa. Üks, kaks või kolm suurt staari võivad rikkaks saada," nentis ta.

Erinevad töö põhjustatud valud on Upkinit saanud juba noorest peast. "Saan oma kogemusest öelda, et noorena kannatasin valu ära, kõik oli korras, aga praegu ma enam ära ei kannata. Mulle ei meeldi see valu enam. Ei taha," märkis Upkin.

Upkini abikaasa, Triinu Lepik-Upkin on samuti baleriin. "Kui on midagi huvitavat, siis räägime ka kodus balletist. Ei ole sellist reeglit, et kodus balletist ei mõtle. Aga meil on muidugi ka teised teemad, millest me saame rääkida. Meil on ka lapsed ja tuleb arutada, kuhu nad viia ja mis neist saab," lisas Upkin.

Õpetamisega Upkin jätkab. "Nii et ma pean ikka vormis olema, et õpilastele harjutusi ette näidata."