Teatrisõber Helen Pärk töötab igapäevaselt Tallinna Polütehnikumis õppealadirektorina. Teatris käimine on tema sõnul hea võimalus ühele teemale keskenduda ja ennast igapäevaelust välja lülitada. "Rahu ja vaikus, keegi ei helista ega taha midagi, ma ei pea ühelegi meilile vastama ja ma saan vaadata seda, mis seal laval nüüd ja praegu on."

Kuigi aastate jooksul on ette tulnud kaks korda, mil Pärk on vaheajal teatrist lahkunud, on ta enda sõnul õppinud teatrit vaatama. "Peale esimest vaatust ära ei lähe, sest iial ju ei tea, mis seal teises vaatuses on. Korralik teatriuurija ei lahku kunagi enne etenduse lõppu," märkis ta.

Valides, mida vaatama minna, pöörab Pärk tähelepanu nii lavastajale, teatrile kui ka trupile. Eriti vaimustub ta väiketeatritest. "Kellerteater, Nuutrum ja nüüd on lisandunud Temufi – kolm põnevat teatrit, kus on tõesti põnev repertuaar, aga inimesed ei leia neid üles."

Draamateatri "Mefistot" on Pärk näinud 13 korda. "Ma tean stseenide üleminekuid enam-vähem peast, aga kogu aeg on midagi avastada. Kui on pikk paus vahel olnud, siis ikkagi sa avastad jälle midagi uut," rõhutas ta.