Rein Rannap meenutas, et Ott Arder oli väga soe, sõbralik, avatud, siiras ja lapsemeelne inimene. "Samasugune oli ta ka loomingus, lihtne ja lootusrikas, ta tegi kõike südamega ja ta ei häbenenud kunagi ka oma kõige kergekaalulisemaid tekste," selgitas ta ja lisas, et Ott Arder oli väga boheemlaslik ja talt oli raske tekste kätte saada.

"Igasugu legendid on, mida ma ise ei mäletagi, aga minu juures tõepoolest läks tiibklaveri peal konjakiklaas ümber, mille peale Ott Arderil meenus, et see peaks põlema hästi ja siis ta süütas selle, mille peale oli suur sinine leek, aga klaver jäi terveks," ütles ta.

Rannap rõhutas, et Ott Arderi puhul oli keeruline vahet teha, kas see on täiskasvanutele kirjutatud naivistlik luuletus või lastelaul. "Kui hakkas pop-Ruja periood, siis alguses oli vaja väga palju uusi laule, me sorisime läbi ka kõik Oti sahtipõhjad ja käiku läksid ka kõik lastelaulud, esimene neist oli näiteks "Must ronk"," selgitas ta.

"Oti puhul on see ääretu lihtsus ja loomulikkus, näiteks nagu "Suudlus läbi jäätunud klaasi", selline tunne, et see tekst on alati olemas olnud, nii lihtne, et see on igavesti eksisteerinud," tõdes Rannap ja lisas, et Arderi tekste on ka väga mugav laulda. "Ta ise ümises neid omaette, lauldavus tuli sellest, vahel ma ütlesin, et seda kohta ei saa laulda, aga siis ta ütles, et saab küll ja laulis seda oma viisi peal."