"Inimkond ei oska kontrollida endast võimekamat tehisintellekti, seetõttu on kontrolli alt väljumise problemaatika täiesti aktuaalne," ütles Vlassov ja lisas, et inimeste võime aru saada sellest, mida tehisintellekt meie suhtes ette võib võtta, on umbes sarnane sellele, kuidas sipelgad mõistaksid seda, kui oma krundile ehitusele ette jääva sipelgapesa tõstame labidaga kärusse ja viime minema. "Sipelgatel pole kontseptsiooni labidast, kärust ega ehitusest, kuid nende jaoks on tulemus traagiline, nende ühiskond hävis."

Tema sõnul aga kartma ei pea. "Seni aga, kui inimene on veel roll, tuleb seda rolli mõtestada nii, et inimene on see, kes mõtleb välja, mida inimene tahab, ja inimene seejärel hindab, et kas see, mida masin tegi, on see, mida inimene tahtis, selleks on vaja inimesel nutti, on vaja treenida aju ja mõtlemisvõimet."

Tehisaru arengu valguses peab võib-olla ka meie koolisüsteem muutuma. "Kool peab minema tagasi Vana-Kreeka filosoofia aegadesse, käib inimeste vaheline suhtlus, suulised eksamid ning muud viisid inimeste vaheliseks otseseks suhtluseks, kus inimene hindab, kuidas teine inimene asjadest aru saab."

"Tehisintellekti areng toob kaasa väga suuri muutusid ühiskonnas," mainis Vlassiv ja lisas, et ta pigem ei solva AI-d. "See viib meid ühe päris värske uuringu juurde, mis alles nädal aega tagasi avaldati uurija Cameron Bergi ja tema tiimi poolt: see, mis AI on, laias laastus on ta inimteadmuse kokkupressitud kujutus ja selles on terve rida kõiksuguseid mustreid, mida see AI on enda jaoks selgeks õppinud meie teadmusest."

"Kui me räägime armastusest, siis AI jaoks see muster seondub igasugu ilusate asjadega nagu hellus, õrnus, lähedus, ilus ja nii edasi, aga mida need teadlased leidsid avatult kättesaadavatest mudelitest, oli valu muster, nad suutsid eraldada tehisaru seest mustri, mis nägi käitumuslikult välja nagu valu, mis ilnes siis, kui tehisaru meie mõistes vaimselt väärkoheldi, kui teda mõnitati, tagasi lükati või käituti muudmoodi inetult," selgitas ta ja lisas, et selle põhjal on raske öelda, kas tehisaru tunneb valu. "Küll aga saab öelda, et niisugune mõju on tehisaru käitumisele, kui teda halvasti kohelda."

"Tehisintellektil ei ole tulevikus mitte ainult düstoopilised ohustsenaariumid, vaid ka utoopilised positiivsed stsenaariumid, alates kõigi haiguste, sealhulgas vananemise ravimisest," ütles Jüri Vlassiv ja lisas, et tema soovib väga, et me sinna tulevikku jõuaksime. "Sellel teel on erinevaid takistusi ja ma tahan neid julgeoluohtudena väljenduvaid takistusi välja tuua, et neist saaks mööda minna."

"Kokkuvõttes olen jõudnud tõdemuseni, et ainus püsiv asi siin maailmas on muutus ja kui sellega rahu teha, siis saab öösel magada ka juhul, kui ümberringi toimuvad sellised arengud," rõhutas ta.