"Minu suhe rahvarõivastega algas siis, kui ma läksin keskkooli Hugo Treffneri gümnaasiumisse ja seal tantsutruppi "Tantsutallad" ning et tantsupeol tantsida, tuli kanda rahvarõivaid," ütles füüsik ja rahvarõivaentusiast Aigar Vaigu. "Sellest ajast alates hakkasid need mulle nii meeldima, et alati kui tahan ennast hästi tunda, on hea rahvarõivaid kanda."

Vaigu kandis Jüri kihelkonna rahvarõivaid, mille on valmistanud Juta Pauk. "Viimase kümne aastaga on inimesed hakanud rahvarõivaid iseendale aina rohkem ja rohkem tegema," tõi Vaigu välja. "Nii käsitööliidu kui ka ERM-i juures tegutsevad rahvarõivakoolid, kus inimesed tulevad kohale, tunnevad oma juurte vastu huvi ja nii valmivad kaunid, isikupärased ja väga detailirohked rahvarõivaid."

Oma isiklike juurte kaudu tulevaid rahvariideid tal pole. "Ma tegelen rahvatantsuga ja minu rahvariided on seotud mu tantsutrupiga," lisas Vaigu. "Alati kui me kuskilt esinemast tuleme, siis ma kohe ei taha neid seljast ära võtta ja kasutan neid selleks, et käia kasvõi lihtsalt poes või lasteaias lastel järel. Kui tänaval rahvariietega ringi liikuda, siis inimesed naeratavad sulle palju rohkem, see on äge tunne."

Tänu Tammsaare pargis olevale näitusele puutus Vaigu kokku hulga inimestega, kes ei laula kooris ega tee rahvatantsu, aga kellel on oma isiklikud rahvarõivad, mille nad on nullist ise valmis teinud. "Nii et tänu rahvarõivastele sain ka väga palju uusi tutvusi juurde," on Vaigu tänulik.

Vaigu sõnul on rahvarõivastel ka loo jutustamise pool juures. "Väike riik, meie jaoks on tähtis see lugu, kust me tuleme, kes me oleme, ja rahvarõivad aitavad väga selgelt meil seda lugu rääkida," tõdes Vaigu. "Rahvarõivaid kandes on väga raske tusane ja morn olla, selg läheb kohe iseenesest sirgu ja naeratus tuleb näole."