Liba-Nobelite eesmärk on tunnustada ebatavalisi, humoorikaid või veidraid teadussaavutusi, millel on siiski reaalne teaduslik väärtus.

"Liba-Nobel antakse välja päris teaduse eest ja aitab meid inimkonnana päris palju edasi, aga teema, mida uuritakse, paneb naerma," ütles teaduse populariseerija Aigar Vaigu.

Üks preemia läks füüsikute teadusgrupile, kes uuris, milline peaks olema pissuaari disain, et võimalikult vähe pritsiks. "Kui juga lendab kuhugi pinnale, siis pritsib ja tekivad pritsmed, mis on tegelikult probleem, sest osad päris väikesed piisad lenduvad õhus ja kui on tegemist avalike käimlatega, näiteks koolid ja teatrid, siis on see päris suur terviserisk. Füüsikud siis uurisidki, milline peaks olema pissuaari disain, et olenemata sellest, kui pikk mees on, võimalikult vähe pritsiks," selgitas Vaigu.

Teine preemia anti välja mullateaduste auhinna all. "See preemia on väga asjalik, sest mullatervis, kui palju meil toitu on ja kui palju saame seda kasvatada, on väga oluline ja mulla tervise hindamiseks tuleb teha hulk keerulisi ja kalleid katseid. Vahel on võimalik leida aga lihtne testkeha, millega saab hinnata suures plaanis, kas muld on terve ja piisavalt viljakas," tõi Vaigu välja.

"Aluspükste mulla sisse matmisega tõesti tehti seda, et maha maeti puuvillane riidetükk, ja mida rikkalikum on muld, seda kiiremini riie mullas kõduneb. Tegelikult ei pea need olema aluspüksid, vaid sobib ükskõik milline puuvillane riie. Selleks aga, et mitte lasta juhtuda olukorral, kus püksid on lihtsalt ära varastatud, siis me teame, et kui püksid on täiesti ära kõdunenud, jääb neist järgi püksikumm," nentis Vaigu.

Liba-Nobeli preemia said ka suudlemise definitsiooni väljamõtlejad. "See on oluline, sest tihti me kipume asjadest rääkima ja neid isegi mõõtma ja nende kohta teadust tegema, aga kui me pole alguses kindlaks teinud, mis see üldse on, mida me mõõdame, siis saame kõik erinevad tulemused," sõnas Vaigu.

Suudlemise teaduslik definitsioon kõlab nii: suudlemine on mitteagressiivne liigisisene suhtlus, mille käigus toimub suunatud suu-suukontakt koos huulte või suuosade mõningase liikumisega, ilma et seejuures toitu üle antaks.

Meditsiini valdkonna liba-Nobeli preemia läks teadlaste grupile, kes tõestas, et hingamisteede haiguste ennetamiseks oleks mõistlik nuusata. "Nende uurimus tegi kindlaks, kuidas on mõistlik nuusata või mis juhtub, kui sa nuuskad ainult ühe ninapoolega või mõlema ninapoolega. Teadlased panid tähele, et kui sa paned ühe ninapoole kinni ja nuuskad väga tugevalt, siis ei pressi sa tatti tihti mitte välja, vaid ülejäänud ninasse. Leiti ka, et tegelikult pole vahet, kas nuuskad ühe või kahe ninapoolega," nentis Vaigu.