Haruldaste raamatute koguja: kalalkäik on kindlasti kulukam hobi
Eesti kirjanike raamatute esmatrükke koguv Hillar Sein näitas "Ringvaates" haruldasi leide oma suurest kogust ning rääkis, kuidas need temani jõuavad. Konkreetseid rahasummasid ta välja ei toonud, kuid tõdes, et kalalkäik on siiski kulukam hobi kui raamatute kogumine.
"Mul on see valik tehtud, et ma kogun Eesti kirjanike raamatuid. Neid on üle 45, hiljuti suurendasin nimekirja. Töötan info nende kohta läbi, teen tabeli ja siis tean, et ei osta endale topelt raamatuid," ütles raamatufänn Hillar Sein, kes kogub raamatuid kirjanike kaupa.
Sein selgitas, et ta on raamatute keskel kasvanud ja kui ühel hetkel tuli valida endale hobi, olid raamatud loomulikuks valikuks. Mõned aastad tagasi võttis ta raamatud lugemiseks ette kirjanike kaupa. "Lugesin läbi kogu Andres Kivirähki loomingu, kogu Mats Traadi loomingu ja varasemalt oli läbi loetud Jaan Krossi looming. See pilt, mis siis kirjanikust avaneb, on hoopis teistmoodi."
Sein võttis stuudiosse kaasa ajakirja Pioneer numbri aastast 1981, kuna selles ilmus Andres Kivirähki esimene trükitud luuletus pealkirjaga "Miks sigadel on rõngassabad."
Sein tutvustas ka kõige väiksemat Eestis välja antud raamatut, mille tiraaž oli 300 eksemplari ja milles on kolm luuletust Leninist.
"Suur osa minu kogust on autogrammidega. Kes on elus olevad kirjanikud, kelle esmatrükkide kogu ma olen kokku saanud, olen püüdnud lasta need ära signeerida."
Sein näitas stuudios Lennart Meri raamatut "Laevapoisid rohelisel ookeanil", kuhu kirjanik oli kirjutanud pühenduse Voldemar Pansole, kellele Meri oma raamatu kinkis. "Ma olen piisavalt kaua sellega juba tegelenud, et mulle juba tullakse raamatuid ka pakkuma," lisas Sein.
Iga koguja kõige suuremaks unistuseks on, kui kirjanik ise talle raamatu toob. "Mul on olnud Leelo Tunglaga nii, kes tõi oma kodust ära ühe teose ja ütles, et seda sa mujalt ei saa. Leelo looming on nii üüratu ja ulatuslik, et tal pole endalgi kõiki ja ta ütles, et mul on parem kogu kui tal," on Sein uhke.
Konkreetseid summasid, mida ta oma hobile kulutab, ta välja ei too, aga lisas, et kalalkäik on kindlasti kulukam hobi.
"Ühe raamatuga tuli kaasa pakkumine Marie Underi ja Artur Adsoni poolt Konrad Mäele saadetud postkaarte omandada, kasutasin seda võimalust ja kõige värvikam neist on 12. maist 1917. aastast, mille näol on põhimõtteliselt tegemist omaaegse Facebooki või Instagrami postitusega," tõi raamatufänn välja.
Seina sõnul on Friedebert Tuglas oma mälestustes kirjeldanud, et sel päeval käisid nad Underi ja Adsoniga Nõmmel.
"Lugesin seda ja mõtlesin, et aga mul on selle kohta ju kinnitus, et nad seal käisid. Otsisin postkaardi üles ja sellele olid oma nimed kirjutanud Marie Under, Hendrik Visnapuu, August Gailit, Friedebert Tuglas, Artur Adson ehk kogu Siuru kamp ning kaardile oli joviaalse käekirjaga lisatud "Oleme jälle väga purjus" ning Tuglase poolt täiendatud sõnum "On piinlik täna, järgmisel päeval, selge peaga, sarnast kaarti posti panna, kuid mulle tehti see kohuseks."
Suur unistus on Seinal ka. "Mul ei ole Tammsaare signatuuri," ütles ta. "Ja väga keeruline on saada väga populaarseid raamatuid, "Kevade" esmatrükki, Eduard Vildet. Mina kogun ainult esmatrükke, erandiks on "Tõde ja õigus", kus ma kogun kõiki raamatuid, mis Eestis välja on antud, paar tükki on veel puudu."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Grete Lõbu