Kunter Tätte aasta linnust kormoranist: püüame tema mainet parandada
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsespetsialist Kunter Tätte tõdes Vikerraadio saates "Ökoskoop", et valides väga vihatud kormorani aasta linnuks, püüavad nad tema mainet avalikkuse silmis parandada, näidates, et linnul on teatud aspektides meie ökosüsteemis ka kasulik roll.
"Öeldakse, et kormoran on must lind, aga kui lähedalt vaadata, siis ei ole must, tal on soomusjas sinakasrohelise metalse läikega sulestikumuster, põse peal on kollast näha ja pesitsusajal tulevad kaela peale valged ilusad suled ja tekib valge reielaik, mida nad pulmatantsu ajal tiibu üles-alla liigutades oma paarilisele välgutavad," iseloomustas 2025. aasta linnuks valitud kormorani Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsespetsialist Kunter Tätte.
Kuna inimestel pole võimalust neid lähedalt näha, sest nad on inimpelglikud, siis arvatakse, et kormoran on must kole lind. "Kormoran ei ole võõrliik, ta on siin varem pesitsenud ja nüüd on ta ka ise tulnud, keegi pole teda siia toonud, ta on täiesti looduslik liik," täpsustas Tätte.
Hirmsad pealkirjad meedias ja kultuuriline taust soodustavad seda, et lindu hakatakse vihkama. "Ilma et meil tegelikult üldse oleks põhjust teda vihata."
"Üritame kormorani mainet nüüd parandada ja näidata, et ta on selline looduse osa nagu teisedki liigid, kalatoidulisi linde on meil veelgi. Üritame näidata, et tal on meie ökosüsteemis oma looduslik roll ja teatud aspektides isegi kasulik roll. Kogu aeg me uurime ja keskendume sellele, mis on negatiivne mõju kalavarudele, aga positiivset poolt ei püüa isegi teada saada. Minu arvates on see suur viga," tõi Tätte välja. "Ta ei ole nii ablas liik nagu temast räägitakse."
Maailmas on kokku 42 kormorani liiki ja ühe kormorani liigi on inimene juba välja suretanud.
Toitumine on peamine asi, mida nende lindude puhul on uuritud. "On tehtud sadu uuringuid selle kohta, mida ta sööb, aga selliseid uuringuid, kus on näidatud, kuidas tema söömine kalapopulatsioone mõjutab, on vähe ja need on erinevate tulemustega. Pigem on isegi leitud, et ei ole negatiivset mõju inimesele huvipakkuvatele kalapopulatsioonidele. Pigem on negatiivne mõju väikestel seisuveekogudel. Mereökosüsteemis on väga harva, kui on leitud mingit negatiivset mõju," tõi Tätte välja.
Inimene püüab enamikke kalaliike ikka palju rohkem, kui kormoran suudab püüda. "Kormoran sööb valdavalt seda, mis ta kätte saab, kõige levinumaid kalaliike ja need levinud liigid on tihti sellised, mida inimene ei soovi nagu ümarmudil, ogalikud. Kormoranil on tasakaalustav roll nagu kiskjatel ikka, kes söövad dominantsemaks muutuvaid saakloomi, eelistades haigeid ja nõrku," selgitas Tätte.
Kalatoidulised linnud on ka kosklad, kaurid, haigrud, isegi pardid söövad vahepeal kalu.
"Vahepeal ma mõtlen küll, et kui kormoran oleks üleni valge lind nagu hõbehaigur, et kuidas siis temasse suhtutakse," ütles Tätte. "Kas ta siis oleks müütiline haldja staatuses lind, keda kõik austaksid või poleks see nii, ei tea."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio saade "Ökoskoop", intervjueeris Krista Taim