Kormoranikaamera abil saab jälgida tegusa linnukoloonia igapäevaelu
Aasta linnuks valitud kormoranide igapäevaelu saab jälgida kormoranikaamera vahendusel. Ornitoloog Kaarel Võhandu sõnul ei ole kormoran võõrliik ega ablas õgard, kes hävitab kogu kalavaru, vaid hoopis meile jõudnud võõrliigi ümarmudila tõhus ohjaja.
"Kormoranikaamera kaudu saab linde kogu pesitsusaja jälgida ning nende elust päris hea pildi. Praegu on pesitsusperioodi algusfaas. Pesamaterjali tuuakse juurde, toimetatakse oma pesade kallal, tehakse neid suuremaks. Tugevamad kormoranid on koloonia keskel, nemad munevad juba varem, esimestes pesades on juba munad sees," ütles ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu "Terevisioonis".
Nõrgemad linnud tõrjutakse koloonia äärte poole ning nemad hakkavad pesitsema hiljem. "Neil, kes saavad varem pesitsema, on parem olukord. Miks nad üldse koloonias pesitsevad, siis seetõttu, et kaitsta end röövlindude eest. Kui pesa juurde peaks mõni röövlind sattuma, siis nemad üldiselt rüüstavad koloonia ääreala, kuhu on nõrgemad tõrjutud, koloonia keskel on turvalisem," selgitas Võhandu.
Pesitsuse alguses sai Võhandu sõnul kaamera vahendusel näha kurameerimist ja tantsimist ehk paarisuhte tugevdamist. "Kui linnud aeg-ajalt pesalt ära tulevad, saab jälgida, mitu muna neil pesas on, kormoranidel on üldjuhul neli-viis muna ning siis juba poegade koorumist."
Võhandu arvates on veebikaamera abil jälgitava kormoranikoloonia suuruseks umbes 500 linnupaari.
Kormoranikaamera asub ühel Pärnumaa laiul. "Laiud, kus kormoranid pesitsevad, on üldiselt looduskaitsealade sihtkaitsevööndis, nii et sinna inimene pesitsusajal ei tohigi minna," tõdes Võhandu.
Keskkonnaagentuur on analüüsinud, kas kormoranid tõrjuvad teised linnud laidudelt välja, aga andmed seda ei kinnita. "Teised linnud saavad kormoranikoloonia kõrval väga edukalt pesitseda," sõnas Võhandu.
Kormoran ei ole ornitoloogi sõnul võõrliik, vaid Eestisse tagasi tulnud, vahepeal inimene lihtsalt hävitas ta ära.
"Nad on küll kalatoidulised, aga nad ei ole aplad õgardid nagu ette kujutatakse. Meile on vahepeal tulnud võõrliik ümarmudil, keda on Läänemeres väga suurel arvul ning kes omakorda mõjutab negatiivselt meie pärismaiseid kalasid ja kormoran on näiteks väga hea ümarmudila ohjaja. Ökosüsteem on ju suur läbipõimunud suhete võrgustik ja seal ei saa lihtsaid populistlikke lahendusi tihtipeale kasutada, et üks liik on paha, hävitame ta ära," selgitas Võhandu.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets