76-aastane Katrin Karisma sündis vahetult pärast teise maailmasõja lõppu Tallinnas ja enda esimesed eluaastad veetis ta Nõmmel. Kui Katrin sai kolm, kupatati kogu perekond hoopis Järvakanti.

Juba päris pisikesena võlus ta enda hääle ning krutskitega publikut. Isegi põhikooli ajal käis ta esinemas täiskasvanute peoõhtutel, kust ta kohe pärast etteastet ei lahkunud vaid jäi ka hilisemale tantsule. Keskkooli läks Katrin Tallinnasse, kus ta laulis 21. kooli bändis, millega käidi isegi turneereisil Ukrainas.

Kuigi Katrinile meeldis tähelepanu, muusika ja tants, siis talle ei tulnud kordagi pähe, et võiks minna õppima näitlejaks. "Ma tahtsin hambaarstiks saada ja majandust õppima minna, aga ema käskis teatrikooli minna," märkis ta.

Ema Niina uskus, et Katrin võiks näidata ka lavaka õppejõududele, milline pujään ta on. Ema oli näinud lehes kuulutust, et lavakunstikateeder võtab otse teisele õppeaastale väljalangenute asemel kaks uut õpilast. Katrin läbis tiheda sõela ja vaid 17-aastaselt oli ta lavaka teise kursuse tudeng. Nii sai temast üks kõige noorem teatrikooli lõpetanud Eesti näitleja. 

Lavaka järel sai Katrin Karismast Estonia solist. Karisma lavapartneriks oli isegi Georg Ots ja loomulikult tema elukaaslased Peeter Jakobi, Hendrik Krumm ning Tõnu Kilgas. Kõige selle kõrvalt on ta kolme lapse ema, kuue lapse vanaema ja kahe lapse vanavanavanaema. 

Tõnu Kilgase ja Katrini armastusest sündis 1989 pesamuna Piret. Katrin oli siis 42-aastane ja veel abielus ooperisolist Hendrik Krummiga, kes samal aastal õnnetult operatsioonilaual suri.

"Kui Piret sündis, rääkisin Hendrikule kõik ära. Hendrik tahtis kangesti perekonda säilitada ja ütles, et see on minu laps ja ma lähen ja registreerin ta ära oma nimega. Nii et tegelikult väga-väga-väga suur inimene," selgitas Katrin, miks on tütar Krumm, mitte Kilgas.

"Kärgperedes võib niimoodi juhtuda, et saad hoopis teistsuguse nime, kui su isa nimi on. Aga see on korduv nähtus, sest minu isal on samasugune saatus olnud. Tal ei ole ka päris oma isa nimi. See seletab väga palju sellist tolleaegset omavahel lävimist," lisas Piret.

Aga kust tuleb Katrini Karisma lavakarisma? Kas ta on inseneridest vanematest rohkem ema Niina või isa Uno-Aleksandri moodi?

"Ma tahaks tegelikult mõlemalt midagi saada. Minu jaoks olid nad mõlemad väga huvitavad. Isa oli võib-olla natuke emotsionaalsem ja ema oli siis see, kes seda kõike elu hoidis. Ta oli nagu tugev tamm, kes kõike kontrollis ja teadis," kirjeldas ta.

"Mul olid väga-väga toredad vanemad, aga meievaheline suhe oli nagu mingi distantsiga. Ma ei olnud oma ema ega isaga väga lähedane. Muidugi, kui mul oli raske, siis ma käisin ja rääkisin oma emale kõik, küsisin tema käest nõu ja kõik see oli väga tore, aga ikkagi. Ma ei tea, võib-olla ma oleks tahtnud veel lähedasemat suhet saada," tõdes Katrin.

Enda lastega on Katrin püüdnud selle vea parandada. Seetõttu pole imestada, et ema-tütre seiklustesse mahuvad nii lennukist mahajäämine, kuna koos nauditi veini maitsmist, või oma kätega betoonist tuleaseme meisterdamine.

"Me oleme natukene nagu hingesugulased, mitte ainult ema ja tütre suhe, vaid meil on omavaheline mõistmine. Ma olen temaga väga lähedane, võib-olla lähedasem kui kellegi teisega," tunnistas tütar Piret.

Vanaisa oli edukas raamatukaupmees

Katrin teab, et enda perekonnanime on ta saanud vanaisa Augustilt, kes eestistamise käigus vahetas Keisermanni välja Karisma vastu.

August oli vabariigi algusajal edukas raamatukaupmees. Keisermanni äri oli nõnda menukas, et 1935. aasta veebruaris kirjutas isegi ajaleht Waba Maa tema poest, kui ühest parimast terves Tallinnas.   

"Seal seal käis teatavasti ka Tammsaare päris tihti. Ma ei tea, kas ta sealt raamatuid ostis, võib-olla seda ka või mingit kirjatarbeid, aga tema sai Augusti kaudu palka. August ei kirjastanud, vaid müüs tema raamatuid ja kirjastused andsid Augusti äri kaudu talle raha," selgitas ajaloolane Fred Puss.

Ajalooallikatest selgub veel üks tähelepanuväärne fakt. Nimelt käis Tammsaare veel mõned tunnid enne oma surma Raekoja platsil Keisermanni poes raha järel ehk Katrini vanaisa oli üks viimaseid inimesi, keda rahvakirjanik nägi.

Märk kuulumisest vabariigiaegsesse koorekihti, on ka foto, kus vanaisa August on ühel pildil Johan Pitka ja Konstantin Pätsiga. August Karisma karjäärilend on seda vaimustavam, et ta oli pärit lihtsast perest.

Uute sugulaste radadel

Selleks, et kohtuda Katrin Karisma uue sugulasega, sõideti Nõmmele, kus filmiti 1991. aastal Roman Baskini lavastatud film "Rahu tänav". Filmis mängis Karisma abikaasat Mikk Mikiver – tema uus sugulane.

Eesti teatrikorüfee Mikk Mikiver ja operetitäht Katrin Karisma on seitsmenda põlve nõod. Nende ühised esivanemad on Peetri Jaanus ja Kai, kes elasid 18. sajandi algul Läänemaal Kullamaa kihelkonnas. 

"Me oleme mänginud koos, ma olen Miku lavastustes mänginud ja ja Mikk oli ikka mingisugune eeskuju. Kui me Kanadas koos käisime, rääkis ta mulle rääkis väga palju oma elust ka. Hästi tore," rõõmustas Karisma uue sugulase üle.

Rohu tänava majas peitis end ka tema teine uus sugulane: olümpiavõitja Gerd Kanter. Kanteri juured jooksevad Katriniga kokku samade esivanemate kaudu nagu Mikk Mikiveriga. Õigemini on Kanter isegi Mikiveriga grammike lähemalt sugulane kui Karismaga. 

"See on ikka kõik puhas üllatus," tunnistas Kanter. "Ma arvan, et kõik minu generatsiooni inimesed on igal juhul Pipiga üles kasvanud."

"Jõle äge! Vot sellepärast ma tean, miks ma sporti armastan ikka. Mikk Mikiveri pärast ma armastan teatrit ja Gerdi pärast ma armastan sporti," märkis Karisma.