"Üksinda kodus" esimene osa on Siim Rohtla sõnul tõepoolest hea film. "See on legendaarse filmitegija John Hughesi kirjutatud stsenaarium, kus tema ja Catherine O'Hara, kes Kevini ema mängib, põhihirm oli, et see ei ole usutav, et lapsevanemad unustavad oma lapse koju. Aga nad olid stsenaariumis üritanud ikka kõik augukesed ära täita. Nad filmisid pärast juurde veel stseene, kus Catherine O'Hara oli hästi murelik, nad tegid hästi usutavaks selle," avas Rohtla filmi tausta.

Rohtla sõnul arvasid ka filmis pätte mänginud Joe Pesci ja Daniel Stern, et film kukub läbi, mistõttu näitlesid nad meelega väga üle. Filmi suures edus on Rohtla arvates suuresti süüdi aga peaosaline Macaulay Culkin. "Näeb välja täiesti tavaline mõnus poiss, aga temas on mingi väga huvitav säde, mis filmis lahedalt välja tuli," rääkis Rohtla ja märkis, et Culkinist saigi tänu filmile 90ndate suurim lapsstaar.

Filmikunstis räägitakse tihti teise filmi needusest, kuid "Üksinda kodus" puhul oli edukas ka New Yorgis aset leidnud järg. "Ma arvan, et ta oli väga edukas tänu sellele, et ta oli esimese filmi joones jätkatud seda asja," sõnas Rohtla.

Ta tõi välja, et sisuliselt on "Üksinda kodus" sama film kui "Visa hing". "Mees üritab üksinda jagu saada pättidest, et ennetada röövi, lootes taaskohtuda oma armastatud naisega – ühel puhul siis ema, teisel puhul naine –, tehes seda kõike oma uue sõbraga – "Üksinda kodus" mees lumelabidaga ja "Visa hinges" sõõrikusõbrast patrullpolitseinik," selgitas Rohtla.

"Visa hinge" tunnistatakse üle maailma samuti kui jõulufilmi ning Rohtla sõnul on tegu ka objektiivselt väga hea filmiga. "Seal on tabatud ära sellised pingelise märulipõneviku noodid väga hästi, ka nii operaatoritöö kui ka Bruce Willise täiesti ikooniliseks saanud roll," sõnas ta.

Pühade ajal näidatakse tavaliselt ka "Mr Beani" episoode. "See on ka üks selline fenomen, tema puhul on vist ainult üks või kaks osa jõuludega seotud, aga sobib jubehästi pere meelelahutuseks," sõnas Rohtla.

Rohtla tõi väga hea jõulufilmina välja veel filmi "The Apartment". "See on 1960. aasta film, mille lavastajaks on Billy Wilder ja peaosades täiesti tippvormis koomik Jack Lemmon ja tema vastas Shirley Maclaine. Meeleolu poolest täiesti ideaalne jõulufilm, kus on küüniline huumor ja peenetundeline romantika ning nendevaheline ideaalne tasakaal," sõnas Rohtla ja märkis, et film võitis ka hulgaliselt Oscareid. "See tegi Billy Wilderist esimese inimese, kes võitis ühe filmiga nii parima filmi, parima režii kui ka parima stsenaariumi Oscari," sõnas ta.

Publik suudab neid filme mingil põhjusel iga aasta aga aina uuesti ja uuesti vaadata. "On suudetud teha filmid või sarjad, mis on ajatud, mida on huvitav ja meelelahutuslik aina üle vaadata. "Mr Bean" on olnud ka globaalselt populaarne, kuna ta kasutab vähe keelt, tänu sellele nii lapsed kui ka täiskasvanud, ükskõik mis rahvusest, saavad sisule väga hästi pihta," rääkis Rohtla.