Katri-Evelin Kalaus: peas ketravaid mõtteid ja tundeid ei tohi minema ajada
Kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus rääkis "Vikerhommikus", et peas keerlevaid mõtteid ja tundeid ei tohi minema ajada, sest siis saame neid mõtteid kordi rohkem ja sagedamini enda pähe. Tema sõnul tuleb mure korral abi küsida, sest ärevushäired on sada protsenti ravitavad seisundihäired.
"Ärevushäired näitavad kindlasti tõusutrendi ja kõige populaarsem nendest ongi ülemäärane muretsemine. Psüühika kahjuks töötab nii, et anna muutusi ja ebamäärasust, praktilisi probleeme ja suuremat vastutust ning kõigil tuleb müra rohkem pähe," selgitas kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.
"Mõnel inimesel kohe nii palju, et saame diagnoosida psüühikahäire, mis tähendab et ülemäärast muretsemist ja juurdlemist on sedavõrd rohkelt, et see häirib igapäevast tegutsemist, sooritust, und ja tekitab vastikut kehalise ärevuse tunnet," lisas Kalaus.
Inimene saab ise ennast aidata juba sellega, et teadvustab endale, kuidas psüühika toimetab. "Muretsemine on tegelikult normaalne reaktsioon muutusele. Mõtteid tuleb ikka mõtetena aktsepteerida, need pole faktid ega reaalsus."
Eesmärk pole psühholoogi sõnul see, et muremõtteid üldse ei tuleks, sest see pole põhimõtteliselt võimalik, aga me saame otsustada, mida me nende mõtetega pihta hakkame. "Meie psüühika on väga treenitav," lisas Kalaus.
Müra tuleb üldiselt meie pähe kahes laias kategoorias. Ühed on praktilised teemad, millega annab tegeleda ja ülejäänud teemad on hüpoteetilised. "Müra tuleb alati rohkem pähe, kui töömällu jääb auk. Kui me oleme rahuloleku tegevustes või kui tegevus on kangesti igav. Eks me siis täidame selle töömälu augu oma "lemmikteemadega"."
Psüühika ei taha kiiret kasu. "Mida rohkem me oma peas erinevate strateegiatega püüame mõtteid ära ajada, näiteks proovin muule mõelda või püüan positiivselt mõelda, lähen jooksma, vahetan igava tegevuse aktiivsema vastu või helistan sõbrale, siis kõik need strateegiad lõpetavad sel hetkel ketramise meie peas küll ära, aga pikemas perspektiivis need samad strateegiad säilitavad ja süvendavad müra. Psüühika jaoks on nii, et see, mida ma ära ajan, seda saan ma ajas rohkem," selgitas Kalaus.
Psühholoog toonitas, et ennast ei tohi üksinda jätta ja spetsialistilt tuleb mure korral abi küsida, sest ärevushäired on sada protsenti ravitavad seisundihäired. "Peas ketravaid mõtteid ja tundeid ei tohi minema ajada, sest siis saame neid samu mõtteid ja tundeid kordi rohkem ning sagedamini enda pähe."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe