Projekt "Depressionivaba Tallinn" koolitab juuksureid hingehoidjateks
Teadusprojekt "Depressioonivaba Tallinn" pakub ühe võimaliku variandina välja, et hingehoidja rolli võiks astuda need, kes seda tööd tegelikult nii või teisiti teevad. See tähendab, et juuksuritest, küünetehnikutest, raamatukoguhoidjatest ja apteekritest võiks saada ametlikud "väravahoidjad", kes klientide vaimse tervise olukorda tähele oskaks panna.
Projekti raames läbi viidud uuringust selgus, et depressiooni ümbritsevad väärarusaamad on laialt levinud, näiteks 40 protsenti tallinlastest usub, et depressiooni all kannataja võiks sellest tahtejõuga vabaneda. "See, et teadlikkus on madal ja häbimärgistatus suur, seda me muidugi teadsime, aga et nad nii levinud on, see on tõesti üllatus," sõnas "Terevisioonis" Tallinna ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.
"Depressioonivaba Tallinna" projekti eesmärk on Sisaski sõnul ennetada suitsiidikäitumist läbi depressiooni varajase märkamise ja optimaalse ravi. "Rõhuasetus on sõnal "ennetus" ja sõnal "kogukond". See on kogukonnapõhine, neljatasandiline sekkumisprogramm, mida hakatakse rakendama," tutvustas ta.
Esimese tasandi moodustavad perearstid ja esmatasandi abi, teine tasand keskendub väravahoidjate välja koolitamisele, kolmas tasand kujutab endast üldist teadlikkuse tõstmist, neljas tasand aga eripakkumisi kõrge riskiga gruppidele, kellele teadlikkusest ja esmatasandi abist enam ei piisa.
Kuna alati ei ole inimene ise võimeline märkama, et ta kannatab depressiooni all, võivad seda teha ka tema lähedased või hoopis inimesed, kelle töö nõuab igapäevast ja tihedamat inimsuhtlust, näiteks juuksurid, küünetehnikud, apteekrid või raamatukoguhoidjad. "Need võivad olla mingite ametite esindajad, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljude inimestega ja neil on võimalus märgata ja edasi suunata," rääkis Sisask, keda koolitusele oodatakse.
"Me ütleme, et juuksur peab mõnikord tegema psühholoogitööd, ei, tema teeb ikkagi juuksuritööd, aga inimesed räägivad talle ja ta võiks olla see, kes selle infoga oskab midagi peale hakata. Ta kuuleb näiteks seal jutus depressioonimärke või märke, et inimesel on eluisu vähenenud. Kuna juuksuri juures käiakse ka regulaarselt, siis ta märkab võib-olla muutust käitumises, välimuses, ja siis ta oskab suunata, öelda, kust võiks abi leida," selgitas Sisask ja rõhutas, et juuksur ei hakka probleeme lahendama, vaid suunab edasi abi poole.
Koolituse ja ettevalmistuse osa on ka toetada hingehoidjaid enda vaimse tervise hoidmisel. "Kusagil on piirid, ma ei pea kõike võtma endasse, mis kliendid räägivad ja ma pean oskama sellest vabaneda, kui seda on saanud liiga palju," ütles Sisask.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets