Ööhaldjad: ohvreid aitaks vähendada uimastite testimise võimalus
Vabatahtlik ööhaldjas Marit Oja rääkis "Vikerhommikus", et nende pidudel käimise eesmärgiks on vähendada piduliste uimastite tarvitamisest tulenevaid tervisekahjusid. Oma kogemustele toetudes ütles Oja, et reaalselt aitaks ohvreid vähendada uimastite testimise võimalus.
"Ööhaldjad kutsus ellu Tervise Arengu Instituut 2022. aastal, kui korraldati koolitusprogramm, kus räägiti vaimse tervise esmaabist, kuidas inimestega kontakti luua, erinevatest uimastitest ja nende mõjust. Nüüd käimegi öösiti pidudel ja suvel festivalidel ning erinevatel üritustel vähendamaks uimastite tarvitamisest tulenevaid tervisekahjusid," selgitas ööhaldjast vabatahtlik Marit Oja.
Ööhaldjatel on seljas musta värvi särgid, kus on selja peal naerunägu, mille sees küsimus "Kõik okei? All good?"
Oja sõnul viibivad nad üritusel tavaliselt südaööst kuueni hommikul. "Peo alguses saab rohkem inimestega suhelda, selgitada, kes me oleme ja mida seal teeme ning jagada teaduspõhist infot uimastite kohta, kuidas end paremini hoida. Kohapeal jagame ka erinevaid tarvikuid nagu nätsud, pulgakommid, kondoomid, libestid," ütles Oja.
Stimulantide tarvitajatel võib Oja sõnul lõug sageli krambitama hakata ja selleks, et nad oma suu limaskesta ära ei näriks, siis pulgakomm või näts aitab veidi olukorda kontrolli alla saada.
Abivajajaid märkavad ööhaldjad ise või tullakse nende juurde abi paluma. Mõnikord märkavad turvamehed, baaritöötajad või korraldajad kedagi, kellel on halb. "Pooleteise aasta jooksul, mil me oleme aktiivselt tegutsenud, oleme pidanud neljal korral kiirabi kutsuma, sest inimene oli juba kontaktivõimetu ja vajas meditsiinilist sekkumist."
Hästi palju uuritakse ööhaldjate käest narkootikumide testimise võimaluste kohta Eestis, mida meil üldse ei olegi.
Oja sõnul tarbivad üle 30-aastased inimesed kõige rohkem alkoholi, nooremate puhul on näha, et tehakse päris palju stimulante, ka ketamiin on populaarseks saanud, noored võtavad ka erinevaid valuvaigisteid. "Põhilised probleemid, mida ööelus näeme, on see, et inimeste teadlikkus uimastite kahjulikkusest on ikkagi madal. Noored ise usuvad, et nad teavad palju, aga nad ei uuri ega otsi tõenduspõhist informatsiooni," tõi Oja välja murekoha.
Korgijoogi joomise kahtluse puhul võiks alati politseisse pöörduda ja kui on ikka väga halb olla, siis kindlasti ka kiirabi kutsuda. "Ennetamiseks tasuks Instagramist üles otsida sõnapaar 'condokaitse'. See on joogitopsi kaitse, mis näeb välja nagu kondoom ja mille saab joogile peale panna ning kus kõrre jaoks on väike augukene. Siis saab veidi rohkem veenduda, et keegi ei saa pahatahtlikult su joogi sisse midagi poetada," õpetas Oja.
Ööhaldjate eesmärk on, et kõik jõuaksid turvaliselt koju. "See, kui noored teevad ühel eluperioodil mingi valiku, ei pea ju tähendama, et inimesest saaks sõltlane. Me ei tohiks lüüa käega nendele inimestele, see on meie arvates ebahumaanne."
"Vaadates Tervise Arengu Instituudi uuringut, kui palju meil Eestis on uimastitarvitajaid, kes vähemalt ühe korra on elus mingit uimastit proovinud, siis see on 250 000 inimest, mis on väga suur hulk Eesti inimesi, kellele siis peaks otseselt käega lööma. Me ei usu seda ja sellepärast oleme neile toeks ja anname neile teaduspõhist infot, et nad saaksid enda jaoks veidi paremaid ja turvalisemaid otsuseid teha."
Hetkel on ööhaldjaid 41, aga kohe see number suureneb, Tartus on rohkem mehi, Tallinnas naisi.
Oma kogemustele toetudes ütles Oja, et reaalselt aitaks ohvreid vähendada uimastite testimise võimalus.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Margit Kilumets ja Taavi LIbe