Rolf Roosalu: matkamine on mõnus paralleel, mida tõmmata iseenda elule
Rolf Roosalu täitis hiljuti oma suure unistuse ja matkas Euroopa põhjapoolseimasse tippu, Nordkappi. Laulja sõnul on tegu matkaga, mille peaks ette võtma võimalikult spontaanselt.
Roosalu oli matkast Nordkappi juba kaks aastat unistanud, kuid sellegipoolest jäi matkakorraldus päris viimasele hetkele. Seejuures polnud ka ööbimiskohad Roosalu sõnul üldse etteplaneeritud. "Mõni päev oli isegi niimoodi, et õhtul kell seitse veel ei teagi kuhu täna välja jõutakse," sõnas ta.
Kuigi üldjoontes oli matkaradadel inimeste hulga poolest rahulik, siis Nordakapis, kuhu inimesi bussidega kohale veetakse, oli Roosalu sõnul tõesti palju rahvast. "Millist rahvust seal kõige rohkem kohata võis, olid sakslased, neid oli hästi palju."
Matkamises näeb Roosalu head võrdlust elu enesega. "Minu jaoks on matkamine selline mõnus paralleel, mida tõmmata iseenda elule – kui oluline on olla teel. Sa näed kõike seda, mis sul parajasti matkaraja kõrval on, et kohalejõudmine ei ole üldse oluline, elus on täpselt samamoodi. See aitab meelde tuletada, et ole siin ja praegu," rääkis Roosalu.
Erinevad putukad mingit muret ei tekitanud. "Mitte ühtegi puuki ka, ma arvan, et see on selle kliimaga seotud, sest praegu, juulikuus, seal õitsesid sirelid," rääkis Roosalu, kes on sirelite õitsemisaega sel aastal näinud lausa kolm korda: Londonis, Eestis ja nüüd Põhja-Norras.
"Põhielamus, kui sa sinna Nordkappi lähed on mõned kilomeetrid eemal, kus on üks matkarada ja see kõige õigem põhjapunkt on seal matkarajal. Sinna sa pead kõndima jalgsi ja see võtab aega umbes kaheksa tundi. Sinna sai jäädud ka ööseks ja see oli selles mõttes elamus, et ühel hetkel tulid sinna põhjapunkti vee äärde ka vaalad, tulid sinna kalast toituma ja see oli kuidagi hästi eriline hetk selles reisis," jagas Roosalu.
Nordkappi soovitab Roosalu minnagi spontaanselt, et vaadata, mida iga uus päev kaasa toob.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"