Tallinna loomaaia direktor: Pootsman jättis endast maha väga suure pärandi
Kuigi juunis tagasi Tallinna loomaaeda kolinud amuuri tiiger Pootsman ei jõudnudki vast valminud Tiigriorgu sisse kolida, jäi temast maha väga suur pärand, märkis Tallinna loomaaia direktor Kaupo Heinma. Tema sõnul poleks arvatavasti Pootsmanita Tiigriorgu sündinudki.
Möödunud nädal algas Tallinna loomaaias kurva uudisega, sest suri hiljuti koduloomaaeda tagasi kolinud amuuri tiiger Pootsman. Loomaarstid eemaldasid esmaspäeva hommikul Pootsmanilt halvaloomulise kasvaja, kuid operatsiooni järel anesteesiast toibumisel tekkisid tiigril tüsistused ning veterinaaridel ei õnnestunud looma päästa.
Tallinna loomaaia direktor Kaupo Heinma nentis "Vikerhommikus", et sellised sündmused mõjutavad kogu loomaaeda. "Kui me esmaspäeva hommikul üles ärkasime, siis me lootsime, et sellest saab üks positiivne päev. /---/ Sinnamaani kuni otsustati loom anesteesiast uuesti üles äratada, lootus elas, aga kahjuks viimases etapis ehk ülesärkamisel tekkisid komplikatsioonid. Nagu arstid ütlesid – kui loom tahab ära minna, siis loom läheb ära. Tihtipeale on inimestega samamoodi, et kui inimene tahab teispoolsusesse ära minna, siis arstid võivad teha nii hästi kui suudavad ja endast maksimumi anda, aga kuskil on see piir," tõdes ta.
Heinma selgitas, et Pootsmanile tehti umbes pool tundi südamemassaži, kuid tulemust see ei andnud. "Me peame kahjuks sellega arvestama, et sellise metsiku suure kiskja puhul meil ei ole võimalik kogu aeg tema juures olla. Kui inimese puhul on arstid ligiläheduses ja saab sisuliselt iga millisekundi pealt reageerida, siis sellise kiskja puhul ei saa olla nii, et sa oled ärkamise ajal otse tema kõrval ja kohe esimesest millisekundist hakkad toimetama," tõi ta võrdluse. "Tõesti anti maksimum, üritati uuesti südamelööke taastada, aga nii kahjuks see elu on, et ühel hetkel tuleb otsustada. Inimese jõud ei saa looduse vastu."
Loomaaedades elavad tiigrid Heinma sõnul umbes 20-aastaseks. Juhul kui Pootsmani operatsioon oleks õnnestunud, oleks 13-aastane tiiger ka keemiaravi saama hakanud.
"Päris terveks ei oleks ta ilmselt kunagi saanud. Loomulikult on loomade puhul veel see küsimus ka, et ta ei saa meile öelda, kui hästi ta ennast tunneb. Eriti kiskjate puhul on selline asi, et kui sa oled looduses ja hakkad välja näitama, et sa oled nõrk, siis ka saakloom saab sellest aru ning ei hakka sinu eest ära jooksma, vaid ta hakkab sind hoopis narrima. Ka liigikaaslased hakkavad sind terroriseerima ja lõpuks sul tegelikult elulootust ei ole," tõdes Heima ning tõi välja, et ka kodukassid kipuvad oma elutee lõpus ise metsa surema minema.
"Eks see ongi looduses niimoodi, et kui loom ise ka tajub, et tal on aeg minna, siis ta ei võitle sellele hirmsasti vastu. Aga kui meil on kodu- või loomaaialoomaga tegemist, siis me ikkagi üritame teda hoida nii kaua kui võimalik, aga samal ajal inimesena ette kujutada, kas tal on veel hea või halb olla. Praegusel hetkel ei pidanud meie seda otsust otseselt tegema, millal Pootsmani heaolu on sellel tasemel, et tal ei ole tegelikult hea olla, vaid need kõrvalmõjud ja valud on suuremad, vaid ta läks selles mõttes ise, millal ta tahtis. Jah, küll inimese teostatud protseduuri käigus, aga selline see eluke on."

Kui palju Pootsmani esmane ravi kokku maksis, ei ole loomaaia direktor veel kokku löönud. "Kohe alguses kui me saime teada, et Ljubljana loomaaias on Pootsmaniga selline lugu, otsustasime, et me ei loe raha, vaid seda kui kaua Pootsman elab, ja me teeme kõik selleks, et tal oleks võimalikult hea ja pikk elu. Neid numbreid ma ei oska öelda ja ma arvan, et need ei ole ka kõige olulisemad," sõnas Heinma.
Heinma rõõmustas, et Pootsmanist jäi maha väga suur pärand. "Ta on inimestele pakkunud väga palju emotsioone siis, kui ta oli veel Tallinna loomaaias, aga ka siis, kui ta käis teistes Euroopa loomaaedades, kus ka temast kuus järeltulijat maha jäi," tõi ta välja.
Samuti võib vast valminud Tiigriorgu Pootsmani pärandiks pidada. "Pootsman ei saanud nendele päris suurtele aladele liikuma, aga kui teda ei oleks olnud, poleks suure tõenäosusega sellist kompleksi tulnud. Tihtipeale kipuvad elu keerdkäigud olema sellised, et see, kellele midagi rajatakse, ta ise seda sisuliselt ei näegi. Teisest küljest see ongi see pärand ja ma usun, et Pootsman jääb selles mõttes pikaks ajaks meelde."
Pootsmani naha annab loomaaed loodusmuuseumile, tiigri kolju jääb loomaaiale.
Tiiger Danuta tunneb ennast Tiigriorus hästi
Koos Pootsmaniga kolis Tallinnasse emane tiiger Danuta, kes sai möödunud nädalal karantiinist välja ning teeb nüüd uue Tiigrioruga tutvust. Kuigi Danuta ja Pootsman ei saanud omavahel järglasi, olid nad Heinma sõnul suured sõbrad.
"Eks me päriselt ei tea, kui palju ja kuidas ta Pootsmani taga igatseb. See uue ala võlu aitab seda leevendada. Eks see on nii nagu inimeste puhul, et kes kuidas taga leinab – mõni muutub aktiivsemaks, mõni loiuks. Keeruline on Danuta sisemusse näha ja öelda, millises seisundis ta on, aga kindlasti ta igatseb, sest nad on koos olnud. Kui nad olid ka karantiinitingimustes, siis nad rääkisid omavahel ja üritasid kontakti hoida. Tal on kindlasti mälu piisavalt, et Pootsmani mäletada," tõdes Kaupo Heinma.

Uut Tiigriorgu on Danuta hea meelega avastanud. "Tiigriorg on huvitaval viisil lahendatud ja seal on torutunnelid, mis lähevad üle õhu ja kus loom saab liikuda ühelt alalt teisele. Danuta on üles näidanud huvi, et näha, mis teisel pool toimub. Esimesel päeval oli nii, et ta läks sinnamaani, kus sai ninaga nuusutada selle suure ala lõhna, aga siis tuli tagasi. /---/ Kui talle pakuti järgmisel päeval võimalust jalutama minna, läks ta kohe ja tegi hoobilt tiiru peale," kirjeldas Heinma, kelle sõnul on näha, et Danuta otsib inimestega kontakti.
Lisaks Danutale on juba Tallinna loomaaeda kolinud kaheaastane emane tiiger Ohana. Kuigi Soomest tulnud tiigritüdruku karantiin on läbi saanud, ei ole ta veel Tiigriorgu kolinud. "Ta on natukene arg, kuigi Soomes öeldi, et ta on bitch. Ühest küljest tundub imelik, et meile öeldi, kuidas ta tuli emast, isast ja õdedest eraldada, sest oli ainult tema ja maailm, aga siin meie juures ta harjub. /---/ Me natukene toimetame temaga, et paremini kontakti saada, et tal oleks kergem, kui ta läheb suurematele aladele," selgitas Heinma ja avaldas lootust, et peagi saab ka Ohanat orus näha.

Lisaks kolib peagi Tallinna noor isane amuuri tiiger Aleksander Highland Wildlife Parkist Šotimaalt. "Nemad võiksid Ohanaga koos toimetada ja loodetavasti hakkab noortel veri vemmeldama ja ühel hetkel siblivad tiigrikutsud Tallinna loomaaias ringi," avaldas Heinma lootust.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", saatejuht Piret Kooli