Marko Mägi: kajaka rünnakust päästab tutimüts
Agressiivsed kajakad linnades on igasuvine probleem, mille puhul on enamasti tegu oma pesa ja poegi kaitsvate vanematega. Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi rääkis "Vikerhommikus", kuidas oluline on end lindudega hakkama saamisel harida ja proovida ka häirivat lindu ennast mõista.
"Ma võin öelda, et see on iga-aastane trall, mis vahetult enne jaanipäeva pihta hakkab ja juuli alguseks läbi saab. Nii nagu igal aastal tuleb lumi maha, nii ka igal aastal tulevad kajakad meie linnadesse, hakkavad pesitsema ja tekitavad päris palju meelehärmi inimestes," rääkis Mägi.
Kajakad näevad lemmikloomades tihti ohuallikat. "Minu soovitus on piirkondades, kus kajakad pesitsevad, olgu see siis mererand või linnakeskkond, kui teil on koer või kass, siis kindlasti hoida neid rihmaotsas ja mitte lasta neil niisama ringi käia, sest see ärritab kindlasti oluliselt rohkem kajakaid kui pelgalt inimene. Inimene on kajaka silmis suhteliselt suur objekt ja ilmselt pole ta valmis nii palju oma eluga riskima kui kassi ja koera puhul," rääkis linnuteadlane.
Et ennetada olukorda, kus kajakad enda poegade kaitsel inimese koduaias kedagi terroriseeriks, tuleks Mägi sõnul juba varakevadel jälgida ega katusele pole ilmunud pesaalgeid. "See on selline kuldne teadmine linnuprobleemidega tegelemisel, et ennetamine on alati odavam kui probleemide ja tagajärgedega tegelemine. See on tõenäoliselt suhteliselt väike aeg ja vaev võrreldes sellega, mida tuleb poegade kasvatamise ajal taluda, olgu see siis kisa, lärm, kajakate ründed, autode reostamine väljaheidetega."
Linnalindude probleemidega tegelemisel on Mägi sõnul väga oluline inimeste teadlikkuse tõstmine. "Mida need linnud linnas teevad, milline on nende roll ökosüsteemis ja kas me peame ilmtingimata nendega võitlema, neid tõrjuma? Võib-olla on lihtsam nendega leppida, ennast natuke harida ja teada saada, miks nad siin on. Seetõttu on kulud pärast kindlasti väiksemad."
Linnad on Mägi sõnul kujunenud kajakatele väga atraktiivseks pesitsuskohaks. "Väga paljud kajakad ongi linna ümberkolinud, sest looduslikes piirkondades neil ei ole enam sobilikke pesakohti või linn ongi neile lihtsalt nii atraktiivne. See on seotud ajalooliselt linnade prügimajandusega, toidurohkus on see, mis kajakad linna toob."
Mägi tõi välja, et kuigi linnas võib kajakate arvukus olla suur, siis see ei tähenda, et neil liigina just eriti hästi läheks. "Näiteks hõbekajakas, kes meil on tõenäoliselt kõige suurem probleemide tekitaja linnas, siis tema arvukus on Eestis hoopis langemas, sest merelindudel üldiselt kipub praegu kehvasti minema."
Marko Mägil on kajakate rünnakute vastu soovitus: "Tõmmake tutimüts pähe. Tutimüts on suvisel ajal noorte seas kindlasti väga popp. Kes tutimütsi ei kannata kanda suvisel ajal, siis oma lohutuseks võib ta endale lugeda Contra luuletust, et suusamütsi tutt on umbe vinge, tema rippumine läheb mulle hinge."
Lastevanematel soovitab Mägi laste ohutust arvestades enda lapsi harida. "Rääkige, mida need kajakad seal teevad, kindlasti ei soovita ma negatiivsete emotsioonide sugesteerimist, öelda, et need kajakad on koledad ja halvad linnud. Mina soovitaksin leebemalt läheneda ja öelda, et need kajakad on siin sellepärast, et võib-olla neid siin kuskil toidetakse neid, äkki on korteriühistus agar linnutoitja, kes on nad oma tegevusega kohale meelitanud."
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe