Chelsea lillelaadale tulevad üle maailma kokku kujundajad ja disainerid. "See on rahvusvahelise kuulsusega show, mis on kestnud juba üle saja aasta. Kui seal oled ära käinud, siis on märk maas," sõnas Põder. Päev enne festivali külastasid lillenäitust ka kuningliku perekonna liikmed Charles III eesotsas.

Lillenäitus oli jagatud 21 aiaks. "See on tohutu süsteem, sest ajastada näiteks samal ajal õitsema nartsissid, delfiiniumid, sõrmkübarad, et need ühel ajal õitseks on tohutu töö, mida aednikud eelnevalt teevad," kiitis Põder.

"Väga suur rõõm oli näha seal seda, et tänapäeval pole enam, et aed tähendab seda, et sul on David Austini peened inglise aiaroosid ainult. Väga palju pannakse rõhku looduse kooslusele, näiteks võib ka palderjan seal peenras kasvada, naat, Eestis tuntud Rakvere raibe ehk harilik tõlkjas, ka seda peetakse, ta on mesilastele väga hea ja seda ka süüakse."

Rõhku pannakse aedade loomises ka kliimamuutuste küsimusele. "Et sa vähem kulutaks vett oma aias, siis on veel veevabad tarbeaiad, et sa püüad oma aeda võimalikult palju ära kasutada. Mina lasen tagumistes ridades naati vohada, kuna ma olen väga moekas," muigas Põder.

Põder tunnistas, et aiandushuvi on mõjutanud mingil määral ka tema floristika stiili. "Kõik need disain, floristika, ruumikujundus – need jooned ja suunad liiguvad koos. Näiteks just eelmine nädal, kui oli Eesti-Soome presidentide õhtusöök, siis ma kasutasin samamoodi aiast lossis meelespäid või siis metsikuid kibuvitsaoksi, vaarikaoksi. Ma seon seda väärislille loodusliku väikse touch'iga, see annab oluliselt mõnusama meeleolu ja see on väga moekas ka ja vähem keskkonda reostav."

Chelseas nähtud aiad olid Põdra sõnul kõik omavahel väga sarnased. "Kuna see metsakoosluse teema on seal tohutult popp, siis see kõik läks kaugelt vaadates väga võsaks vahepeal ära," sõnas florist, kelle lemmikuks kujunes Netflixi sarjast "Bridgerton" inspiratsiooni saanud aed.