Aednik: ehita endale ise toimiv kompostikast
Aednik Liisi Kont jagas "Maahommikus" lihtsaid nippe ja praktilisi näpunäiteid neile, kes soovivad ise kompostikasti ehitada ja nii, et komposti tegemine kindlasti õnnestuks.
1) Kasti saab edukalt ehitada euroalustest, mille põhja panna geotekstiil, külgedele võrgud, pealt katta kaanega.
2) Kasti lisada kihiliselt: muld – toidujäätmed – aiajäätmed.
3) Kasti ei tohi panna võileibu (piimatoodete pärast) , lemmiklooma väljaheiteid, mähkmeid, tuhka, suitsukonisid, suuri konte ja kalaluid.
Oluline: suured toidutükid (arbuusikoored) ja aiajäätmed (oksad) peab väiksemateks tükkideks lõikama.
"Mina kasutasin käepäraseid vahendeid ja ehitasin kasti euroalustest. Kasti põhja panin geotekstiili, et alustaimestik ei hakkaks sellest läbi kasvama. Igasse boksi panin ka võrgu, et närilised, loomad või linnud ei pääseks komposti kallale," õpetas aednik Liisi Kont.
Kompostikasti põhja tuleb panna natuke mulda või siis varasemalt valminud komposti. Selle peale võiks visata erinevaid toidujäätmeid. Suuremad köögiviljad, näiteks brokoli tasuks väiksemateks tükkideks lõigata, et see paremini komposteeruks.
Eraldi küsimus on, mida teha tsitruseliste, näiteks apelsini-, banaani-, arbuusi- või melonikoortega. Kuna nende kasvatamisel on kasutatud väga palju taimekaitsevahendeid, mille jäägid on koortes, siis igaüks otsustab ise, kas tahab neid kompostida või panna tavalisse prügikasti. "Kui on soov koored komposti panna, siis suuremad arbuusi- ja mangokoored peab väiksemateks tükkideks lõikama," lisas ta.
Kompostikasti võib Kondi sõnul julgesti visata kõik majapidamisse tekkinud toidujäätmed, näiteks kohvipaksu, kartulikoored, toalillede lehed, munakoored ja kuivanud saia. "Võileibu komposti pigem mitte panna, sest piimatooted nagu juust ja või, mis tihti leiva peal on, komposti väga hästi ei sobi."
Järgmiseks kihiks tuleb panna aiajäätmed. "Kui toiduained on väga rikkad lämmastiku poolest, siis ajajäätmed lisavad komposti vajalikku süsinikku. Aiajäätmed on aga tihti väga kuivad ja väga hõredad. Kui neid saab komposti väga palju, võib kompost lihtsalt ära kuivada ja õige protsess ei hakka tööle. Aiajäätmed tasuks enne komposti panemist samuti väiksemateks tükkideks lõigata. Lillepealseid terves tükis pole ka mõistlik kompostrisse panna," ütles Kont.
Vajadusel peaks komposti ka kastma. "Kastmine on eriti vajalik siis, kui me näeme, et komposti on tekkinud sipelgad. See viitab komposti kuivusele. Samuti aitab niiskust ja elu kompostikasti tuua toidujäätmete ja muruniite lisamine. Kui aga kompost on hakanud imelikult lõhnama ja on liiga vesine, siis tuleks lisada kuivi aiajäätmeid. Okste puhul on samuti vajalik need väiksemaks lõigata, suured oksad ei hakka kastis komposteeruma."
Komposti hulka ei tohiks panna lemmiklooma väljaheiteid, mähkmeid, tuhka ega suitsukonisid. Ka suuremad kondid ja kalaluud ei pruugi ära komposteeruda ning tasuks visata tavalise prügi hulka.
Kondi sõnul kehtib komposti puhul reegel, et see peab olema kobe, aga mitte hõre, niiskus ja õhk peavad olema kastis tasakaalus. "Kui me komposteerime ainult aiajäätmed, siis kasti pealt katta pole vaja, kui lisame ka toidujäätmeid, peab kasti kindlasti pealt sulgema, et loomad ja linnud selle sisu laiali ei tassiks."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Maahommik"