Tiina Toomet: kardan kõige rohkem, et loomal on valus, aga inimene ei märka
Loomaarst Tiina Toomet rääkis "Vikerhommikus", miks on loomaarsti juures käimine nii kulukas ning pani inimestele südamele, et valude käes kannatava looma peaks kindlasti eutaneerima. Tema sõnul ei tasuks lemmiku magamapanemist karta, sest kui see aeg on käes, siis me kõik ju tahaksime magades ning piinadeta surra.
"Kui ma 30 aastat tagasi väikelooma arstindusega alustasin, siis mind nõustasid mu head kolleegid Soomest. Kui mul loomaga mingi mure oli ja ma neile helistasin, siis enamik ei osanud mind aidata, sest Soomes olid juba tol ajal nii arenenud veterinaarkliinikud, et mulle öeldi kohe, et tee vereproov või vaata ultraheliga. Aga mul polnud 1992. aastal oma köögilaua taga alustades peale kuuldetoru midagi," meenutas loomaarst Tiina Toomet.
"Nüüd oleme Eestis jõudnud sellesse olukorda, kus meil ka väikeste maakohtade loomakliinikud on väga hästi varustatud, mis on väga tore, sest inimene ju tahabki oma loomale parimat võimalikku ravi saada, aga diagnostika maksab. Kui vanasti said kuskilt hõlma alt ravimeid, ja see maksis, siis tänapäeval maksab diagnostika," selgitas ta.
Just seetõttu on ka loomaarsti juurde minek muutunud osade inimeste jaoks väga kalliks ja inimesed sageli kardavad, et kui nad loomaarsti uksest sisse astuvad, siis nad krabatakse kinni ja tahetakse igasuguseid uuringuid teha, mis on ju ka õige, sest arstid ei saa looma pimesi ravida.
Toometi sõnul anti vanasti igale haigele loomale sutsakas antibiootikumi ja loodus oli imeline, osad loomad said terveks, osad ei saanud, aga me ei tohi ju täna enam sellele teele minna.
"Minu jaoks on kõige tähtsam, et loom ei kannataks. Mul on kõige suurem hirm, et neil on valus ja inimesed ei märka. Kass sureb ära nii et inimene ei saa arugi, et ta oli haige, natuke kössitas rohkem kui enne, kass on veel hullem valuvarjaja kui koer. Valu saame loomalt ikka ära võtta, see on kõige tähtsam."
Kui valu ära võtta ei saa, siis järgmine samm Toometi sõnul on ka ju aktsepteeritud. "Me ei saa lasta loomal surra vaeveldes. Loomad on nii suures segaduses ja ei saa aru, mis nendega toimub. Polnud üldse kahtlustki, et pean oma armsa lemmiku ära eutaneerima, ma ei tahtnud seda piina talle," meenutas Toomet oma koera eutaneerimist. "Looma valu ei tunta tihtipeale ära, loomad ju ei nuta, nad lihtsalt kannatavad."
Lemmikute magamapanemist ei tasuks karta. "Kõik me inimestena tahaksime ju magades surra, ilma valude ja piinadeta. Minu vanaema suri nii, et jäi lihtsalt magama ja minu ema ütles alati, et ta oli nii hea inimene, et talle võimaldati selline surm."
Kui inimene on täiesti halvatud, nii et ainult kaks silma peas liiguvad, siis tema jaoks on ikkagi võib olla oluline teada, kas lapselaps lõpetas gümnaasiumi, aga koer ja kass elavad hetkes, me peame sellest aru saama ja peame hetked tema jaoks ilusaks tegema nii kaua kui võimalik ning mitte laskma tal lihtsalt kannatada.
"Meie inimestena peame oma lemmiklooma surmaga hakkama saama nii, et loomal oleks ilus minna, ärme tee tema minekut loomale veel raskemaks."
Enne looma võtmist peaks läbi mõtlema, kas meil on materiaalselt võimalik looma aidata ka siis, kui ta jääb haigeks või juhtub mõni õnnetus.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe