Loomaarst Tiina Toomet: iga kass ja koer ei peaks järglasi saama
Iga kass ja koer ei peaks saama järglasi ning väetid loomad tuleks panna magama, rääkis Tiina Toomet "Vikerhommikus."
Tiina Toomet lükkas ümber rahvasuus levinud tõdemuse, et igal kassil ja koeral peab olema vähemalt üks pesakond ning et kassid pärast kastreerimist enam hiiri ei püüa.
"Mõnikord käitub lemmikloom nii, et omanik arvab justkui igatseks ta endale pesakonda," ütles Toomet. "Seda nimetatakse ebatiinuseks ning selline käitumine tekib kaks kuud pärast jooksuaega. See on hormonaalne muutus koera organismis mil emane koer käitub nii, justkui oleks ta tiine. Meie tuttaval näiteks adopteeris koer mobiiltelefoni ja kui see helises, siis lakkus seda innustunult. Tissidesse tuleb koeral ka piim. Kuna inimene tahab looma kangesti isikustada, siis muutub ta härdaks ja usub, et loom igatsebki kutsikaid. Sellisel käitumisel pole aga kutsikate saamisega mingit seost ning tuleks kiiresti ära kastreerida. Koera tervisele ei ole hea, kui ta ebatiinust kaks korda aastas läbi peab elama."
Toomet paneb südamele, et kastreerimine ei paranda koerte käitumisprobleeme. "Koera tuleb ikkagi õpetada. Kastreerimine aitab selle vastu, kui loom tahab kogu aeg pulmitada, siis operatsioon tõesti võtab selle soovi ära." Toometi sõnul ei räägita enam isaste kastreerimisest ja emaste steriliseerimisest, vaid mõlemaid kastreeritakse. "Kastreerimine tähendab seda, et võtame mingid jupid välja, emasel näiteks emakas ja munasarjad, steriliseerimisel me lihtsalt seoksime munajuha kinni," lisa Toomet.
Toometi sõnul oleks tal väga hea meel, kui iga kass ja koer ei saaks järglasi. "Koeri ja kasse on meil ülearu ja kohe, kui mu loom poegib, saab minust kasvataja. Järglaste saamine on inimese enda reguleerida."
Toometi sõnul ei vasta ka tõele, et loomad lähevad pärast kastreerimist paksuks. "Loomad ise ei lähe paksuks, meie söödame nad paksuks. Kui toitumist kohe jälgima hakata, siis olukord ei lähe halvaks," ütles Toomet. "Pärast kastreerimist tuleks anda teistsugust toitu. Kui me anname tavatoitu oluliselt vähem, saab loom vähem ka toitaineid, aga kui toita looma light ehk kaalulangetustoiduga saab loom kätte kõik, mis vaja ega võta nii palju juurde."
Väärarusaam on ka see, et kui meil on suur aed, saab koer ringi joosta nii palju kui tahab. "Kui inimest õues ei ole, siis istub koer trepi peal," ütles Toomet. "Koer tahab inimeste lähedust, me peame temaga koos välja minema."
"Vaatasin meie varjupaikade kodulehtedelt, et koeri on meil varjupaigas vähe, aga kassidega on katastroof," ütles Toomet. "Kasse on palju olnud ka varem, lihtsalt aastaid tagasi neid ei päästetud nii palju, nad hukkusid kuskil keldrites. Iga elu on tähtis, aga just lugesin abipalvet, et kuskilt leiti kassipojad, kel silmad mädanesid peas ning keda pidi veel lutiga toitma. Kas ei oleks selle vaese hingekese suhtes õiglasem, et mässime ta sooja rätikusse, anname sooja piima, teeme tema hetke ilusaks ja teeme talle süsti. See on nii õudne, mida nad peavad hakkama läbi elama, neid vintsutatakse ühe arsti juurest teise juurde. Milline on aga nende tulevik, ei tea ju keegi."
Loomaarsti sõnul on looma magamapanek veterinaarmeditsiini kõige hirmsam protseduur. "Aga mulle tundub, et looduses ei ole selliseid kannatusi," ütles Toomet. "Kui sa oled nõrk pojukene, siis sa väga ei vaevle, sest varsti tuleb keegi, kes saab kõhu täis. Pikk virelemine ei ole loomadele loomuomane. Kui aga loom ei saa olla metsas, peab arst selle ülesande enda peale võtma."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe