"Enamus inimestest oskavad mõistlikkuse piires tarbida kas siis alkoholi või mingeid muid aineid," rääkis Oja, kuid nentis, et on olnud ka keerulisemaid momente, näiteks suvel oli vaja kahel korral kiirabi kutsuda.

Tavaliselt tuleb Oja sõnul raskemate juhtumite puhul info abivajajast teiste festivali või peo külastajate käest või siis talitavad sõbrad-tuttavad abivajaja ööhaldjate telki. "Inimesed, kellel nii kriitiline see seis ei ole, aga võib-olla lihtsalt natuke kehva enesetunne, et nemad on ka omal jalal meie juurde jõudnud," rääkis ta. Oja sõnul tarbitakse peokülastajate seas kõige rohkem alkoholi, kuid enda hinnangul pakkus ta, et umbes 60-70 protsenti külastajatest tarbivad ka narkootilisi aineid.

Teavitustööd ööhaldjate tegevuse kohta tehakse pidude ja festivalide alguses palju, et külastajad teaksid, et nende poole saab vajadusel hinnangutevabaks abiks pöörduda. Vabatahtlikud on läbinud põhjaliku koolitusprogrammi, mis sisaldas esmaabi, vaimse tervise esmaabi, erinevate narkootikumide tundmist, ööelu eetikat ja enesekaitset.

Oja tõi välja, et peamiselt tarbitakse festivalidel ja pidudel kanepit, MDMA-d, ectascy'it, kokaiini, amfetamiini, ketamiini, korgijooki. Inimesed tarbivad neid aineid Oja sõnul erinevatel põhjustel. "Kes tahab lõõgastumiseks, kes tahab pidutsemiseks, et kauem ärkvel olla. Problemaatilisem koht on siis, kui inimesed tarvitavad, kuna neil on raske hakkama saada reaalsusega," rääkis ta.

Narkootiliste ainete mõju all oleva inimese tunneb Oja sõnul ära vastavalt aine kogusele ja omapärale kas siis suurenenud pupillide, tasakaaluhäirete, groteskse liikumise, unistava oleku, liighigistamise või lõugade krambitamise järgi.