"Kõvatamise üldisem mõte on selles, et eestlased on väga tagasihoidlikud, kui nad midagi saavutavad. Ohitakse, et ah, mis nüüd mina ja tänatakse seda ja toda. Kui sind on auhinnatud või tõstetakse kuidagi esile, siis ei tasu seda häbeneda. Kui oled midagi saavutanud, siis on mõtet kõvatada. Juba see, et ma annan kontserte, mul on rahvas juba pikki aastakümneid alati saalis, see on juba kõva tulemus, miks ma ei või seda kõvatamisena välja tuua. Ei maksa olla liiga tagasihoidlik. Liiga hulluks ei saa ka muidugi minna, kõvatamine peab olema põhjendatud. Ma olengi parem kui see teine," selgitas Genka.

Elulooraamatu kohta ütles Genka, et kui ta praegu seda raamatut välja hakkab andma, siis tituleerib ta ennast kohe ametlikult vanaks. "Nagunii öeldakse mulle, et Genka on vanaks jäänud. Mis ma selle teadmisega peale hakkan? Ma pean veel kakskümmend aastat ootama, siis oleks mõistlik raamat välja anda. Teine asi on see, et ma ei mäleta mitte midagi, mida ma tegin. Mul on õnneks kamraadid ümber, kes detaile mäletavad."

Filmiidee tuleb Genka arvates inimesel, kellel on mingi hea point, milleks seda filmi teha. "Minu pea ei võta seda ajajärku nii kinematograafiliselt, et sellest film teha."

Genka ei otsi spetsiaalselt erilisi sõnu ja väljendeid, mida oma laulusõnadesse panna, aga igal räpparil peaks tema arvates riimivihik olema. "Vanasti panidki vihikusse mingeid sõnu, riime ja mõtteid kirja. Tänapäeval saad audiona salvestada. Aeg-ajalt olen kasutanud sünonüümisõnastikku, aga muidu loen, vaatan niisama ringi, mis sõnad lahedad tunduvad."

"Ma kirjutan oma luuleriime kodus üksinda diivani peal arvutisse, ma elu sees ei suudaks tüüpidega koos kuskil majas istuda nagu Puuluup ja 5miinust käisid loomelaagris. Aga iga hetk võib mingi mõte või riim sind tabada. Vahel kirjutangi pastakaga kabanossi salvrätikule riimid üles."