Koduaeda sonkivate muttide vastu võideldes on esikohal järjepidevus
Üha uuesti kerkivad mutimullahunnikud ja on pea iga aedniku õudusunenägu. Tallinna Botaanikaaia taimekaitse spetsialist Pille Hermann rõhutas "Terevisioonis", et muttide vastu võideldes on oluline olla järjepidev.
Kuigi usin mutt võib aias visuaalselt palju paha teha, ei ole Hermanni sõnul tegu üdini halva loomaga. "Tema sööb ka neid putukaid, kes söövad meie taimi," märkis ta ning tõi välja, et näiteks kuuluvad muti toidulauale traatussid, aiapõrnikad ja teomunad. Samuti rõhutas ta, et taimi ja nende juuri mutt ei puutu.
Muttidevastast rünnakut tasub alati alustada esimesel võimaluse, sõnas taimekaitse spetsialist. Selleks tulevad appi nii keemilised kui ka looduslikud vahendid.
Ühe abivahendina tulevad appi vängelt lõhnavad toomingaoksad, mida tasub muti tehtud käikudesse panna. "Nagu me teame, ei ole muti silmanägemine kiita, aga selle eest on tal suurepärane haistmine. Toomingal on selline kirbe lõhn ja kuna mutt tunneb lõhna, siis ta saab aru, et oot-oot, sinna ei maksa minna," selgitas Hermann, kuid lisas, et oksi tuleks üle päeva vahetada. "Järjepidevus on alus. Ei saa ennast lõdvaks lasta."
Lõhnavaid mutipeleteid on Hermanni sõnul veel – abikäe ulatavad ka hapuks läinud piim, küüslauk ja nõgeseleotis.
Kuna mutt on väga lõhnatundlik, tuleb tema käikude juures tegutsedes alati kindad kätte panna. "Ta tunneb ära, et seal on inimene. Ja kui seal on inimene, siis ta hiilib pisut eemale, ei lange teie pandud lõksu," märkis Hermann.
Kes aga hakkab alles muru rajama, võiks muru alla muruvõrgu panna, soovitas taimekaitse spetsialist. "See läheb 15 sentimeetrit mulla alla ja on sellise suhteliselt peenikeste silmadega ja mutt ei mahu sealt liikuma," selgitas ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass