Rindeoperaator: ukrainlased teevad vereülekandeid isegi kaevikutes
"Vikerhommikus" külas olnud rindeoperaator Ivar Heinmaa rääkis, et ukrainlased teevad vereülekandeid isegi kaevikutes. Tänu sellele, et eesliinil verevahetust tehakse, on vähemalt 50–60 meest ära pääsetud, selgitas ta.
Viimase kahe aasta jooksul on rindeoperaator Ivar Heinmaa Ukrainas veetnud 212 päeva. Eestisse jõudis ta taas alles mõned päevad tagasi.
Heinmaa nentis, et kahe aasta jooksul on sõda kohati väga julmaks läinud. "Me jõudsime Odessasse samal päeval, mil kaks raketti sinna lasti. Käisime seda kohta isegi filmimas. Alguses ei tahetud meid lähedale lasta, aga pärast lasti. See on julm, mis augu need raketid teevad ja surnuid oli jube palju olnud. Muidugi oli selleks ajaks kõik ära koristatud ja töömehed remontisid juba torusid. Elu läheb edasi," rääkis ta.
Kolm päeva veetis Heinmaa ka Azovi pataljoniga. "Nendega saime päris põhjalikult jutule. Kui sa lähed, siis alguses tehakse sulle natukene sõud – ajakirjanik tuleb ja näidatakse mingeid asju. Aga me olime drooniüksusega öö läbi punkris, neli kilomeetrit venelastest, ja seal oli päris äge see, kuidas nad tegid omi asju ja ei pööranud meile enam tähelepanu. Inimene avab ennast tavaliselt nii palju rohkem, kui et ta peab kaamera ees olema ja midagi tegema."
Ka Ukrainat kaitsevad mehed tunnistasid Heinmaale, et sõda on viimase kümne kuu jooksul droonide kasutamise tõttu väga palju muutunud. "Enne olid kahurivägi, tankid ja jalavägi, aga nüüd käib enamik asju droonidega," märkis ta ning lisas, et ukrainlased on asunud ise Hiinast tellitud varuosadega droone tegema.
Samuti külastas Heinmaa üht koolimaja alla loodud välihaiglat. "Seal tohtis filmida, aga põrandat ei tohtinud näidata. Nad ütlesin, et venelased on seal sees olnud ja mõlemal poolel tegutsevad sellised üksused, mis vaatavad teise uudiseid. Nad ütlesin, et venelased võivad põranda kahhelkivide järgi ära tunda, kus filmitud on. Seinu tohtis filmida, sest need olid hõbepaberiga kaetud," tõi ta näite.
Tänaseks teevad ukrainlased vereülekandeid isegi kaevikutes. "Kui inimene saab pihta, on esimene tund väga oluline, sest kui ta saab abi, jäävad tal näiteks käed ja jalad alles, neid ei pea ära amputeerima. Verekaotus on kõige hullem asi. Tänu sellele, et nad eesliinil verevahetust teevad, on vähemalt 50–60 kutti ära päästetud, kes oleks muidu surma saanud," selgitas ta.
Ukrainas olles Heinmaa oma elu pärast ei muretse. "Kui Ukraina armee meid kuhugi ikka viib, siis nad teavad. Nad ei vii meid sellisesse kohta, et siit me ise edasi ei lähe, aga kui te tahate, minge vaadake," rääkis ta, kuid lisas, et ohtlikke kohti muidugi jagub.
Käimasoleva sõja jooksul Eestist Ukrainasse saadetud abi on ka ukrainlastele teada. "Seda ikka enamik teavad, et Eesti on üks väike maa, mis on peaaegu et kõige rohkem Ukrainat aidanud. Teatakse ikka ja kõik ütlesid, et meil on ju sama vaenlane. Pull oli see, et Azovi pressipealik ütles ka, et poisid, ärge muretsege, kui venelane teid ründab, on Ukrainas palju veriseid mehi, kes teile appi tulevad," rääkis rindeoperaator.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", saatejuht Margit Kilumets