"Tunnen mõnda soomlast ja vaatasin omal ajal soome telekanaleid, olen ühe aastakese ka Soomes töötanud. Leping taskus jõudsin Soome 2001. aastal, aga 1994. aastal võitsin Eestis ühe karaokevõistluse, sain auhinnaks kruiisi Soome ja sõin ennast laeval ogaraks. Ma polnud selliseid toiduaineidki näinud, mida seal kõike pakuti," meenutas näitleja Jan Uuspõld oma esimesi kontakte põhjanaabritega.

"Mina olen noorena mõned kuud käinud Soomes praktikal. Olin siis 14-aastane ja taskuraha anti meile toona sada soome marka kahe nädala peale. Seal oli kõik jahmatavalt teistmoodi kui Eestis tol ajal ja see tegi isegi kadedaks. Aga soomlasi tunnen ma palju ja käin seal tihti," selgitas ettevõtja, mänedžer ja koomik Indrek Ditmann oma seoseid Soomega.

Ditmanni sõnul on Eestis inimesed õnnelikud natuke kunstlikult, sest kasutatakse igasugust keemiat antidepressandi näol.

Kui vaadata statistikat, siis riikide põhiselt on õnnelikkuse edetabelis esikohal Soome ning antidepressantide kasutamise poolest on Soome edetabelis 12. kohal. Õnnelikkuselt teine riik edetabelis on Island ja nemad on antidepressantide kasutamises 1. kohal.

"See on siis soomlaste doping," arvas Ditmann. "Järelikult on läänemaailmas ikkagi nii, et kui tahad olla õnnelik, söö antidepressante," lisas Uuspõld.

"Aga kui nüüd ajaloos tagasi minna, siis soomlaste üks õnnelikuks olemise põhjus võrreldes eestlastega on see, et nemad ei pidanud ligi 50 aastat olema Nõukogude Liidus," tõi Ditmann välja kaaluka argumendi soomlaste kasuks.

Uuspõllule Soomes meeldib. "Seal on rahulik, keegi ei sega sind. Sa oled kindlustatud ka sotsiaalses mõttes. Isegi kui sa oled harimatu ja ei viitsi hambaid ravida, siis sa tead, et keegi ikka tuleb ja koputab uksele ning küsib, et kas ravime ära ehk soomlastel on see muretus homse ees," arvas Uuspõld. "Et kui see on üks õnnelikkuse kriteerium, siis seda saab küll Soomest. Just see heaolu, majandus ja sotsiaalsed garantiid."

Uuspõllu sõnul pidi psühholoogiliselt nii olema, et aju üldse ilma antidepressantideta dopamiini hakkaks tootma, on tarvis mingid raskused läbida, mingi saavutushetk, et oh, ma tegin selle asja ära, ma sain näiteks väikese palgaga see kuu jälle läbi. Kui sa aga midagi ei saavuta, siis dopamiini ka ei toodeta ja ongi antidepressanti vaja."

"Läksin kunagi Soome ühe seriaali peaosa mängima ja selle sarja produtsent Jussi oli mu jaoks ideaalne soomlane. Ta oli nagu karumõmm, alati kuulas ära, põhjalik, mitte midagi ei jätnud tegemata, rääkis üliaeglaselt," tõi Uuspõld välja soomlaste plussid.

Üks Uuspõllu hea kolleeg ning väga hea näitleja Asko Sahlman, kes on kahjuks meie hulgast lahkunud, on öelnud, et talle meeldis Eestis tohutult käia sellepärast, et Soomes on ammu kadunud see kerge väike segadus, anarhiamoment tänavapildis ja igal pool mujal ning Eestis ei ole kõik heaolu ette programmeeritud, et midagi ei juhtu.

Ditmani sõnul tunneb tema ka selliseid soomlasi, kes on nagu elektrijänesed.

"Arvatakse ka, et kuna soomlased on aeglased, siis järelikult on nad ka lollimad kui meie, mis absoluutselt ei vasta tõele," ütles Uuspõld. "Soomlased on keskmiselt mu meelest kümme korda arukamad kui keskmine eestlane. Eestlane võib ikka võimatult hullu juttu ajada."

"Ma arvan, et Soomes on sama palju hulle kui Eestis," lisas Ditmann.