"Täna me veel seal ei ole, et programmeerimine võetaks tehisaru poolt täiesti üle. Aga tasuks olla inimene, kes oskab tehisaru kasutada. Kaovad töökohad, mida saab lihtsalt automatiseerida," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli informaatika õppekava juht Ago Luberg kui palju tehisaru võidukäik muudab seda, mis toimub tööturul ja ülikoolides.

Isegi kui me oleks kunagi seal, et operatsioonisaalis on masin parem kui inimene, siis Lubergi sõnul poleks väga palju neid inimesi, kes julgeks minna ainult masina kätte, kui ei ole ühtegi inimkontakti ja kõik otsused tehakse automaatselt.

"Kui inimesed kasutavad programmeerimistöös tehisintellekti, siis keegi peab tehisintellekti otsused üle kontrollima. Täna on seda kontrollimist veel väga palju. Küsimus on selles, kas ja kui palju me usaldame. Kas on neid inimesi, kes suudaks aru saada, mida tehisintellekt teeb. Täna on ju inimene ikkagi see, kes otsustab mingeid teenuseid ja tooteid luua. Samuti jääb info tõlgendamine ikkagi inimeste teha. Kasvõi seepärast, et tõlgendamist on vaja inimesele, mitte arvutile. Arvutit võivad huvitada meie jaoks mitteolulised asjad," lisas Luberg.

Järgmisest aastast on Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse tasemel tehisintellekti õppekava, aga tegelikult tegeletakse tehisaru teemaga kõikides TalTechi õppekavades. "Mõistlik ongi see, et ülikool annab õppurile oskuse tehisintellektiga asju teha."

Lubergi sõnul võib inimene ju laisk olla, aga mingi eneseteostussoov on tal ikka olemas. "Keegi peab ju tehisintellektile need tööülesanded andma ehk teadma, milliseid käsklusi anda ja küsimusi esitada, et me saaksime täpsemaid vastuseid."