Kolde ja Vernik said sõpradeks tantsutrennis. Kuigi tantsimas kumbki proua enam ei käi, on sõprus püsima jäänud. "Hing tantsib kogu aeg," kinnitas Kolde.

Laupäeval tähistati Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Kolde ja Vernik nentisid, et tänasel päeval pole kodumaa just kõige parema tervise juures. "Lonkab," võttis Kolde olukorra ühe sõnaga kokku. "Midagi ei toimu, nad ainult vaidlevad ja karjuvad. Nagu lasteaed," viitas ta riigikogus toimuvale. "Ei tasuks laste kombel ennast väljendada, rusikatega vastu lauda taguda. Mida see muudab?" arutles Vernik.

Vernik usub, et elu on oluline elada tööd tehes. "Oma leib tuleb ise välja töötada, mitte seista ja ainult oodata. Kui terve inimene ei tooda endale ise leiba, siis on midagi viltu," leiab ta.

Kuigi Kolde tegeles oma tööaastatel arvutitega ning tunneb hästi tehnikaseadmete hingeelu, ei ole ta omale näiteks nutitelefoni soetanud. "Seda ma ei taha. Siis oledki ainult seal, ma olen niigi pime. Mulle aitab väikesest läpakast," sõnas ta. Ka Vernik kasutab sülearvutit – seda mängude mängimiseks. "Ma ei tohi muud teha, mul on on mootor sees," nentis ta. "See rumal süda," täpsustas sõbranna.

Rasketel aegadel tasub tööst rõõmu leida, usub Vernik. "Mina olen oma töötulemustega väga rahul, ma olen kaugõppijatele üle 2000 diplomi välja andnud, kaugõppe haridust sellega edasi viinud," märkis 60 aastat õpetajana leiba teeninud proua. "Siis suredki ära, kui jääd diivanile nurka sõrmi veeretama," lisas Kolde.