Veel mõned aastad tagasi olid paljudest Põltsamaa lossi hoonetest järel vaid varisemisohtlikud müürid. Nüüdseks on suur töö Põltsamaa lossi renoveerimisel tehtud ning hiljuti ka ka arhitektuuri peapreemiaga pärjatud.

"Kõige uhkem elu oli siin kaks ja pool sajandit tagasi, aga ka Eesti Vabariigi ajal oli lossihoone veel imekaunis," ütles Põltsamaa lossi perenaine Egle Oja. "Aga kahjuks sõjatules loss hävis ning siis järgneski üle 80 aasta varemetes elu. Alates 2020. aastast õnnestus ellu viia suur renoveerimisprojekt."

"See oli üks paras rätsepaülikonna õmblemine," meenutas arhitekt Margit Argus. "Kivi kivi haaval vaatasime, kuidas seda ajaloolist hoonet taastada."

Muuseumi populaarseimaks interaktiivseks eksponaadiks on osutunud söögilaud, mille ääres istuvad siin lossis elanud ja tegutsenud tähtsad mõisnikud ja valitsejad ning 21. sajandist pärit Priit Pius.

"Lossi teeb eriliseks, et siin oli päris oma kuningas hertsog Magnus, kes lootis saada ka Taani kuningaks, kelleks sai aga hoopis tema vend. Põltsamaa tunneb teda kui oma kuningat, mis sest et ta oli tegelikult kroonimata," ütles Põltsamaa muuseumi giid Merli Sild.

Konvendihoone trepid said arhitekti sõnul projekteeritud trikiga. "Trepid kannavad konstruktiivset eesmärki ka, aga samas disainisime me nad selliselt, et trepp ei kulgeks ruumi ääripidi, vaid keskelt sinkadi-vonkadi, sest siis tekivad huvitavamad vaated."

Põltsamaa lossis oli omal ajal isegi observatoorium, kus tegutses Aleksei Bobrinski, Katariina vallaspoeg. "Tema tõi Põltsamaale ka suure raamatukogu," meenutas Sild. "Põltsamaal on olnud uhked valitsejad ning lossil on olnud väga suursugune ajalugu."