Tallinna loomaaia möödunud aastal valminud vihmametsas toimetavad ringi Aasta sõrmiksaarmad, keda Eesti looduses ei kohta. Tallinna loomaaia vanem ulukihooldaja Tiiu Ramst selgitas "Terevisioonis", et sõrmiksaarmad on harilikust saarmast pisemad ning neil neil on väiksemad küünised, mis väga välja ei paista – seetõttu kutsutaksegi neid sõrmiksaarmateks.

Eesti looduses ringi toimetav harilik saarmas on Ramsti sõnul umbes 50–60 sentimeetrit pikk, elab jõgedes ning sööb kalu, väiksemaid linde ja koorikloomi. Samuti on nad harjunud hakkama saama ka väga kargetes oludes. Tallinna loomaaias elavad sõrmiksaarmad Eesti talve üle ei elaks. "Nad on ikkagi troopikaloomad, nende jaoks on see šokk," sõnas Ramst.

Kui looduses on saarmast keeruline näha, siis loomaaia sõrmiksaarmad end huviliste eesti ära peida. "Meie omad on väga aktiivsed," kiitis hooldaja. "On küll perioode, kus nad on nii palju mänginud, et peab magama ka, aga üldiselt nad tahavad midagi teha ja näitavad ennast."