Täna keskpäeval läheb president Alar Karis Tallinna loomaaeda, et Suur-Pakri saare poole teele saata lagritsad. Selle sammuga liigub järgmisesse järku projekt, mille eesmärk on lagritsad tagasi Eesti loodusesse asustada.

"See projekt algas minu jaoks rohkem kui aasta tagasi, kui Tiit Maran mulle helistas ja ütles, et Tallinna loomaaias on lagritsate asurkond taasasustamise ootel ja loomaaed tahaks Tartu Ülikooli kampa saada, et projekt päriselt teoks saaks," ütles Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp.

Täna on kätte jõudnud päev, mil lagritsad viiakse loomaaiast Pakri saarele. "Kõige toredam on veel see, et paljud eesti inimesed andsid oma panuse Hooandja kaudu selle projekti õnnestumiseks," tõdes Sepp.

"Näriliste koondarvukus sellest ei tõuse, et meil erinevaid liike on rohkem. Lagrits üldist näriliste koormust meie loodusele ja ka meie inimeste keskkonnale ei suurenda," lisas ükoloog.

Suure osa aastast lagrits magab. "Ta jääb septembris magama ja ärkab aprillis. Ta on omnivoorne liik, kes sööb tigusid, putukaid, marju ja maiustab õuntega."

Saar on hea piiratud uurimisala, kus on võimalik panna hästi palju rajakaameraid üles, telemeetria seadmetega neid jälgida ja hoida neil silm peal. "Täna reisib saarele kümme esimest looma. Paari nädala pärast viime kümme looma veel. Täna lähevad natuke vanemad loomad ja kahe nädala pärast sel aastal sündinud loomad, kes on sündinud tänu Hooandja kampaaniale," tõi Sepp välja.

Lagrits on inimese abiline looduses. "Järgmine samm on katsetada ka teistes keskkondades, sest Pakri on tõesti lagritsa paradiis. Nii toidubaasi kui ka kiskjate ja konkurentide koha pealt. Kasse ja koeri seal praktiliselt pole, põllumajandustegevus piirdub peamiselt karjatamisega. Kui seal õnnestub, siis järgmise sammuna proovime kohta, mis nii ideaalne ei ole," nentis ökoloog. "Ühel hetkel võiks minu nägemuses lagrits jõuda ka mandrile tagasi."

Lagritsad on öised loomad ja nende jälgimine pole lihtne. "On võimalik panna nende pesakastidesse kaamerad. Meil on praegu kolm erinevat taset, kuidas me neid jälgida saame. Paneme pesakastide ette kaamerad, ja neid videosid hakkame ka laiemalt jagama. Lisaks on kõik loomaaia lagritsad varustatud väikese kiibiga. Kolmas tase on telemeetria kaelused, mida me oleme kaks kuud testinud, aga lagritsad on väga osavad telemeetria antennide läbinärimises."

Lagrits paljuneb vaid kord aastas. Kokku sündis sel aastal loomaaias ligi 30 lagritsat, kõiki neid loodusesse veel ei lasta.

Unilaste hulgas on Eestis väljasurev liik ka pähklinäpp, aga temaga on lood keerulisemad. "Pähklinäpp on seemne- ja pähklitoiduline ja tema elupaiga nõudlus on seetõttu tundlikum," tõdes Sepp.