"Vaheajal ma tõepoolest ütlesin publikule, et võib võtta täitsa rahulikult ja mitte oma telefoni etenduse ajal vaadata," sõnas Ojasoo.

"Kui saalis on 600 inimest, siis kolm-neli inimest võivad väga paljude jaoks selle etenduse vaatamise mulje ära rikkuda. Paraku ma kõigi nende kolme-nelja inimese juurde ei saa minna. Siis ma olin sunnitud terve saaliga rääkima," selgitas ta.

"Telefoniekraan ikkagi häirib väga tugevalt nii kõrvalistujaid kui näitlejaid, orkestrit. On veel teatavad etiketireeglid sümfooniakontserdil natuke teistsugused kui džässkontserdil, jalgpallivõistlusel on veel kolmandat moodi. Et neid võiks ka jälgida ja teada, sest ülejäänud inimesed arvestavad nende etiketireeglitega."

Anne Veesaar meenutas enda kümne aasta tagust kogemust, mil "Head, ööd ema" etenduse ajal rääkis üks mees esireas mitu korda kõvahäälselt telefoniga. "Kui see juba kolmas või neljas kord toimus, siis ülejäänud publik kuidagi reageeris sellele, aga keegi julgenud öelda sellele mehele. Siis ma sain aru, et mu partner Helgi Sallo oli juba näost valge ja roheline, ma katkestasin etenduse, lõhkusin neljanda seina, võtsin sel mehel turjast kinni ja ütlesin, et palun lahkuge," jagas Veesaar juhtumit.

"Ma läksin koju ja ma olin nii vihane, et postitasin selle Facebooki ja juba järgmisel hommikul ilmus kogu lugu Postimehes ja siis hakkasid ajakirjanikud mulle helistama," viitas Veesaar ajaloo kordumisele.

"Küsimus on selles, kus see üldine kultuuriline tähelepanu on ja seda võib aeg-ajalt meelde tuletada," sõnas Ojasoo.