Ove Musting: olen lapsepõlves teinud rohkem tööd kui mõni eluajal
Eesti üks parimaid režissööre Ove Musting meenutas Vikerraadio saates "Käbi ei kuku..." töörohket lapsepõlve laudas ja põldudel, esimesi hetki kaameraga ning seda, kuidas ta isa elutöö asemel hoopis tema hobi üle võttis.
"Olen lapsepõlves teinud rohkem tööd, kui mõni inimene oma eluajal kokku teeb. Kui ma olin 13, olin juba traktoriga põllu peal," ütles Ove Musting ning tõi näite talvepäevast, kus hommikul tuli enne kooliminekut lüpsta lehmi, visata sõnnikut ning lükata loomadele silo ette.
"Seejärel tuppa, pesed end puhtaks ja palud jumalat, et sul haisu juures ei oleks," kirjeldas ta mõtteid laudast kooli suundudes. "Siis teed oma päevase koolitöö ära, jõuad koju – lauta, õhtul magama ja öösel kella kahe ajal lähed vaatama, kas mõni lehm on poeginud. Ja see oli mõnus aeg talvel, suvel tulid ka põllu- ja muud tööd juurde."
Ka koolivaheajad möödusid laudas või põllul. "Kui teised reisisid välismaal, siis meie reisisime põldude vahel," muigab Ove nüüd.
Ta tunnistas, et ta lihtsalt pidi vanemaid aitama, sest see käis nende pere eluvormi juurde. "Aga mul sai sellest oksendamiseni tööst villand. Tallinnasse kooli tulek oli selles mõttes põgenemine. Oli päris äge, kui said rahulikult kella seitsmeni magada ja siis läksid kaheksaks kooli. Nagu kihvt elu!"
Filmipisik talupidajast isalt
Siiski jagus Ovel lapsepõlves töö ja kooli kõrvalt aega isa hobi jälgimiseks, peagi katsetamisekski. Ove isa Raivo Musting, kes peab Põlvamaal üle 30 aasta piimakarja ning on silmapaistva töö eest tunnustatud aasta põllumehe tiitliga, on nooruspõlves hobikorras filme teinud.
Salaja hakkas Ove koos naabripoisi ja tulevase bändikaaslase (Winny Puhh) Indrek Nõmmega isa VHS-kaameraga sketše ja filme tegema. "Kaamera oli püha ja seda ei tohtinud puutuda, aga mida ei tohi, on ju kõige ägedam. Ma ei tea, mida ma kõik üle salvestasin, igatahes pidin ma midagi iga kord ära kustutama, et isale vahele ei jääks," mäletas ta.
"Mängisime igasugu karaktereid ja tegelasi ja igasugu lollusi – see oli väga lõbus. Sealt ka see pisik, see on 100 protsenti isast, pole kahtlust," nentis Ove, kes eelistaski isa töö asemel üle võtta tema hobi. Talupidamist hoiab Ove asemel järje peal hoopis noorem vend Ole.
Tööd pole farmis vähemaks jäänud, Ove tõdes, et isegi tema praegustel kõige raskematel, 15-16-tunnistel võttepäevadel, teab ta, et mõeldes vennale või vanematele, on tema töö lust ja lillepidu.
Lapsed ei pea täitma vanemate unistusi
Kuigi Raivo Musting andis farmi üle nooremale pojale Olele, käib ta endiselt iga päev laudad läbi, et "hoida peremehe pilk peal". Mitte et ta poega ei usaldaks, vaid et aidata võimalikult kiiresti tuvastada loomi, kel midagi häda.
"Meil on 250 lüpsilehma pluss noorkari, kokku viis lauta – seal on ikka, mida vaadata," muigas Raivo ja jätkas: "vaatan, et kõik toimiks ja oleks korras. Loomal on näost näha, kui on mingi probleem ja ta käitub tavapärasest erinevalt."
Raivo on mõistagi rahul, et üks poegadest tema elutööd jätkab, aga ta ei arva, et lapsed peaksid täitma vanemate unistusi. "Asi, mille suhtes ma endaga rahul olen, on see, et ma ei ole ühelegi lapsele surunud peale, mida nad peaksid õppima."
Raivo ütles, et isegi kui Ole peaks otsustama, et ei jõua või ei taha enam farmi pidada, ei jää talle sellest okast hinge: "Kui sa sunnid, siis sellest ei tule midagi välja."
Raivol on lisaks Ovele ja Olele tütar Triin Katre. "Kui siin ilmas üleüldse millegi üle uhke olla, siis olen oma laste üle uhke: kõik on ülikoolid lõpetanud ja oma eriala tipud."
Lapsepõlve hoitus
Ove, kel on nüüd endal lapsed nentis, et näeb endas mitmeid jooni oma isast. "DNA-st jagu ei saa," muigas ta ja tõi näite: "süütenöör puudub, aga teisest küljest ma arvan, et tasakaalukus on ajaga tulnud."
Kuigi Ove sai lapsepõlves tunda ka vitsa ja isa diktaatorlust, nagu ta nimetas, rääkis ta, et on palju asju, mida ta hakkas alles hiljem hindama. "Näiteks isa suhe emasse, nende soojus, mida ma terve elu olen näinud, nende üksteisest hoolimine ja see soojus on väga-väga tähtis."
Ta kiitis ka isa intelligentsust ja lugemust, seda, et temaga on võimalik kõnelda ükskõik, missugustest maailma asjadest
Lapsepõlvest on Ove lisaks suurele töövõimele kaasa võtnud suitsuauna armastuse, kalapüügipisiku ja helged mälestused kodutoidust. "Lapsepõlve lõhnad ja maitsed – kuidas ma vajan neid uuesti ja uuesti. Võib-olla see ongi see lapsepõlve hoitus, et tahad tagasi sellesse tundesse."
"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.
Toimetaja: Laura Raudnagel, intervjueeris Sten Teppan