Pianist Tähe-Lee Liiv õpib korraga Berliinis, Londonis ja Milanos
Vikerraadios rääkis pianist Tähe-Lee Liiv, et ta ei suutnud teha otsust erinevate koolide vahel ning õpibki nüüd kahes kõrgkoolis ja ühes erakoolis korraga. Eelmisel aastal lendas ta erinevate riikide vahel 90 korda ning rõõmu teeb väga pingelise elukorralduse juures see, et lennujaamas veedetud tunnid saab ta pühendada õppetükkidele.
"Mul on üks vahva seos Rannapiga," meenutas Tähe-Lee Liiv oma perekondlikku seost andeka pianistiga. "Minu vanaema oli Rein Rannapi esimene klaveriõpetaja. Mulle väga meeldib Rannapi fantaasia."
Liivi sõnul teeb pianisti eriliseks tema enda sisukus ja kindel teadmine, mida ta soovib kuulajale öelda. "Sisu peab artistil olema, mõte, mida ta teeb, miks, kuidas ta tahab oma kuulajat kõnetada," loetles Liiv. "Muidugi tehnilised oskused ja ka lavaline karisma, need on kõige olulisemad. Ma loodan, et vastan neile kriteeriumitele piisavalt, et kuulajad ei peaks pettuma, arendan ennast kogu aeg."
"Käin suurte õppejõudude juures, esinen, kuulan teisi," tõi Liiv näiteid võimaluste kohta, kuidas ennast arendada. "Õpin praegu kahes linnas korraga, Londonis ja Berliinis ning viis korda aastas ka ühes Milano lähistel asuvas erakoolis. Mitmekülgne haridus võimaldab mul olla parem interpreet."
"Plaanisin tegelikult minna edasi õppima Londonisse, ajasin taga üht õpetajat, ja ma saingi tema klassi," rääkis Liiv. "Viimasel hetkel enne sisseastumiskatseid kohtusin aga klaveriõpetajaga Berliinist ja täiesti juhuslikult oli seal ka minu eelmine klaveriõpetaja Sibeliuse Akadeemiast. Nad rääkisid omavahel ja arvasid, et võiksin Berliini õppima minna. Kuna ma lihtsalt ei suutnud kahe kooli vahel valida, siis proovin teha mõlemat. Halvimal juhul kukun ühest koolist välja, kui ma ei saa hakkama. Aga siis ei pea ma vähemalt ise seda rasket valikut langetama."
Liivi sõnul peab Berliinis vähemalt 75 protsendis tundides kohal käima. "Õnneks on koolivaheajad täiesti erinevatel aegadel," rääkis ta. "Kui mul näiteks reedeti ei ole Berliinis väga oluline tund, siis ma lähen kindlasti Londonisse."
Reisimist on kolme kooli vahel väga palju. "Keskmiselt kümme korda kuus sõidan lennukiga. Pool päeva läheb iga kord ühte sihtkohta jõudmise peale. Lennujaamades saan tegeleda oma kooliasjadega ja õppida, milleks mul muidu väga palju aega ei ole," lisas Liiv. "Lennujaamas peab olema muidugi väga tähelepanelik, et mitte liialt õppimisse süveneda. Eelmisel aastal lendasin kokku 90 korda ja ühel korral jäin oma tähelepanematuse tõttu lennukist maha."
Liivil on olnud väga palju erinevaid õpetajaid, kuid nende kõikide eesmärgid on üsna sarnased. "Sellest moodustub minu jaoks tervikpilt. Berliini õpetaja on rohkem intellektuaalne, teeb ise palju kontserte, on väga tihti ära. Londoni õpetaja on vene koolkonnast, tema on kogu aeg kohal, alati on tunnis, istub minu kõrval ja mängime kogu aeg üha uuesti," kirjeldab Liiv kahe kooli erinevust. "Berliinis ma pigem valmistun selleks üheks korraks, kui õpetajaga kohtun ja püüan anda oma parima. Berliini õpetaja, kes on sakslane, annab teose kohta intellektuaalseid soovitusi, mõttekohti või soovitab mõnd filosoofilist kirjandust. Berliini kool ongi tehtud eesmärgiga, et muusikud saaksid humanitaaraineid õppida ja harjutusklassist välja ka vaadata. Olulisel kohal on näiteks üldajalugu, kirjandus, filosoofia."
Novembris sai Tähe-Lee Liiv 20-aastaseks ning tema sõnul parimaks kingituseks oli täpselt tema sündimise päeval ilmunud debüütalbum Arvo Pärdi loominguga ning Pärdi keskuses toimunud kontsert. "Ma ei kujuta ette, kuidas ma oleksin saanud veel paremini oma sünnipäeva veeta," on Liiv õnnelik. "Sünnipäevasooviks soovisin, et elu läheks natuke lihtsamaks nende koolide vahel, sest päris keeruline on kogu aeg nii palju reisida. Aga ma olen saanud väga hästi hakkama, mul on head hinded ja ma tunnen, kui palju ma olen juba arenenud selle pooleteise aasta jooksul."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio, intervjueeris Anu Välba