Meelis Kompus: igasugune elamus eeldab natuke keskendumist
Meelis Kompus käis "Ringvaates" seoses Tiit Ojasoo lavastusega "Vend Antigone, ema Oidipusega" rääkimas Eesti teatrite pikkadest lavastustest ning arvas, et etenduse kestus on täiesti teisejärguline küsimus – peamine on lavastuse sisu.
Kompuse hinnangul kõnetavad antiiktekstid ka tänapäeva vaatajat. "Mina sain järjekordse korduma kippuva ehmatava kogemuse osaliseks, et see inimene kurivaim ei ole muutunud nende aastatuhandete jooksul," ütles ta, viidates igavestele teemadele nagu võim, ambitsioon, kired ja petmised.
Ojasoos lavastuse pikkuseks on ligi viis tundi. "Öeldakse, et teatrikunst on lava ja publiku kohtumine. Kestvus on täiesti teisejärguline küsimus. Tähtis on see, kellena me sel päeval sinna saali tuleme ja kas see teema meile pakub huvi," arvas Kompus.
"Ta on keskendumine," kirjeldas Kompus oma kogemust Ojasoo lavastusega. "Igasugune elamus eeldabki natukene keskendumist ja pingutust ja see rõõm seal lõpus on ju seda suurem," lisas ta.
Teiste Eesti teatri ajaloos esinevate pikkade tükkide puhul tulid esimesena jutuks Elmo Nüganeni "Tõe ja õiguse" lavasused. "Linnateatris on tõesti üks epohh olnud, need Rohumaa ja Nüganeni massiivsed lavastused," märkis Kompus. Koos Pille-Riin Purjega olevat Kompus arutanud, kuidas lavastused, mis distantsilt tundusid hästi pikad, tegelikult ei olnud seda. "See elamus on niivõrd kompleksne ja massiivne ja ega ta ajaliselt ei kestnud nii kaua," märkis ta.
Vitamiinipommina halli sügisesse soovitas Kompus Shakespeare'i "Tõrksa taltsutust" Vanemuises. "Ta on täpselt niisugune nagu ta peab olema. Ta on värviline, ta on rõõmus – neljatunnine vaatamine kahe vaheajaga," sõnas ta.
Teise Vanemuise lavastusena tõi ta välja sel sügisel esietendunud "Leopoldstadti". "Pärast neid Gaza-Iisraeli sündmusi äkki hakkab veelgi rohkem kõnetama," märkis Kompus.
Kompusele meeldib häid lavastusi mitu korda läbi vaadata. "Ma olen ka ülikoolis sellega natuke tegelenud omal ajal, kuidas etendus muutub ajas, kas muutub, kas peab muutuma, kuidas näitlejate mäng muutub, kuidas lavastus teinekord laguneb ära paljude mängukordadega – seda on põnev vaadata kui fenomeni," rääkis ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"