Kommunikatsioonijuht: kui meie sobrame sotsiaalmeedias, siis koer tahab nuusutada
Eesti Loomakaitse Seltsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Geit Karurahu jagas "Vikerhommikus" koeraomanikele soovitusi, kuidas looma terve ja tegusana hoida.
Karurahu nentis, et paljud inimesed võtavad koduloomi endiselt vaid enda meelelahutuseks ning loomaga tegeletakse siis, kui endal aega üle jääb. "Aga ei mõelda selle peale, et mida loom tegelikult vajab," mõtiskles ta, lisades, et kindlasti tuleks pöörata tähelepanu ka erinevate loomaliikide loomuomadustele, et nende vajadusi täita.
"Kutsikas ei ole mõeldud üksi kodus olema. Kui me võtame endale kutsika koju, siis me peame võtma endale aega kodus olemiseks," sõnas Karurahu, lisades, et kutsikas, kes peab palju aega üksi veetma, ei arene tõenäoliselt enesekindlaks ja endaga toimetulevaks koeraks. "Koer on ju ikkagi karjaloom – ta tahaks seltskonda."
"Teavitusi tuleb aina rohkem," kommenteeris Karurahu, et inimesed on hakanud aina enam raporteerima loomade valesid pidamistingimusi, mida enda ümber näevad. "Meile saabub ligi 300 juhtumit aastas," sõnas ta. Juhtumite hulka kuuluvad ka loomade füüsilised väärkohtlemised. "Inimesed ei tea, mida loomad vajavad / .../ Inimene ei saa lihtsalt enda loomaga hakkama," rääkis ta väärkohtlemise põhjustest.
"Ja loomulikult on ka inimesi, keda lihtsalt ei huvita," jätkas Karurahu. Sellistest loomapidajatest tuleks tema sõnul loomakaitsesse teavitada. Teine variant on pöörduda kohaliku omavalituse poole. "Ka omavalitsustel on ametlikud, kes lemmikloomade probleemidega tegelevad," lausus kommunikatsioonijuht. Ta lisas, et viimase õlekõrrena on võimalik pöörduda põllumajandus- ja toiduametisse.
"Eks looma ära võtmine on alati keeruline," vastas Karurahu küsimusele, kas teavitustöödest on ka kasu. Tema sõnul oleneb kõik ametniku ja loomapidaja koostööst. "Samuti võiks olla palju lihtsam loomapidamise õiguse äravõtmine."
Karurahu lausus, et koer vajab lisaks füüsilisele tegevusele ka mõttetegevust. "Koera peamine tööriist on nina ehk tal on vaja ringi nuusutada, uusi lõhnu tunda," ütles ta. "Kui meie loeme ajalehti, sobrame sotsiaalmeedias, siis koer tahab nuusutada. Kui sinult võetakse ära võimalus uut infot saada, mis tunne sul on?" esitas Karurahu retoorilise küsimuse. "Kui koer jalutab ainult korteris või piiratud territooriumil, siis jääb tal info saamata."
"Isegi siis, kui koer käitub viisakalt ja ta kedagi ei häiri ning tundub, nagu tal ei teki stressi, siis võib tal see siiski tekkida – ta lihtsalt ei näita seda välja," pani Karurahu koeraomanikele südamele, et koeri ei tasuks suurtele vabaõhuüritustele kaasa võtta.
Toimetaja: Maiken Tiits, intervjueeris Kirke Ert
Allikas: "Vikerhommik"