Leiutamine ei pea olema midagi ülikeerulist, sellega võivad hakkama saada ka päris pisikesed. Eesmärk on ju alati üks: muuta maailm paremaks. Nii näiteks valmistas 2. klassi õpilane Grete Sõbraroboti.

"Kui vanemad hakkavad tülitsema, siis laps läheb sellega vanemate juurde, siis vanemad saavad aru, et nad ei tohi enam kõvasti karjuda ega tülitseda," kirjeldas õpilasleiutaja konkursi I preemia laureaat Grete Pärnapuu.

Teismeeas neidudele hädavajaliku lahenduse hügieenisidemetega pakkusid 6. klassi tüdrukud Aade ja Egeli, nimetades oma leiutise SOS-ümbrikuks.

"Me tahaksime, et igas koolis oleks vähemalt üks selline karbike igas kabiinis. Ehk siis saavad tüdrukud võtta, kui on vaja," rääkis II preemia laureaat Egeli Lainemaa, kelle sõnul tema koolis toimib selline süsteem hästi.

Vanema kooliastme õpilaste leiutised on üha tehnilisemad. 8. klassi õpilase Giorgio töö ei ole veel täiesti valmis, aga ka tema sai inspiratsiooni elust enesest ning plaanib ehitada tennisepallide korjaja.

"Mina mängin väga palju. Üksinda üldse eriti ei saa mängida, viskad palli teisele poole, pead jooksma ja võtma selle ja siis jälle viskama tagasi," selgitas II preemia laureaat Giorgio Lelmi.

Oma leiutisega juba ka põhjanaabritega koostööd tegemas gümnaasiuminoored nägid probleemi, et tehnilised andmed hoonete kohta on endiselt vaid paberkandjal või PDF-formaadis.

"Oleme kinnisvaraarendajatega suhelnud, kuidas seda koostööd teha. Oleme rääkinud ka Helsingi linnaga – seal on selline projekt nagu Testbed Helsinki ning üritame nendega teha pilootprojekti, et näha, kuidas see rakendus ka päriselus töötaks," ütles I preemia laureaat Siim Viilukas.

Tema meeskonnakaaslase Rasmus Meriranna sõnu läheb nende idee ka töösse.

"Kindlasti, kui me prototüübi valmis saame. Nii palju kui me oleme rääkinud üle 100 koduomaniku ja paljude kinnisvaraarendajate ja teiste sihtgruppidega, siis kõik on seda probleemi tunnistanud," ütles Merirand.

Kokku laekus tänavu konkursile peaaegu 400 ideed.