"Ma ei toeta eraldi nimekirjade koostamist. Kui me koostame nimekirja viieteistkümne inimese kohta, siis kas see kuueteistkümnes või kaheksateistkümnes, kes on jäänud sellest nimekirjast välja, võib Eestisse tulla?" kommenteeris välisminister Eva-Maria Liimets.

"Riikides on tõesti väga erinev sanktsiooniseaduste praktika - kas nimekirjad ühe või teise isiku kohta on avalikud või mitte," rääkis Liimets. "Avalikke nimekirju me ei ole koostanud ja ei pea seda ka praegu põhjendatuks," lisas ta ning arvas, et nimekirjad probleemi sisulist poolt ära ei lahendaks.

"Me eeldame, et korraldajad ise võtavad vastutuse," ütles Liimets. "Omalt poolt püüame muidugi viia ürituste korraldajateni informatsiooni, et sellised sõjaõhutajad ei ole Eestisse oodatud," rääkis ta lõpetuseks.

"Täna, kui me oleme saktsioonide ajastus, siis on sanktsioonid põhjendatud," teatas abilinnapea Kaarel Oja. "Küsimus on ennekõike õigusselguses. Kultuuriministeerium on väljendanud soovitust mitte koostööd teha, aga jätnud kogu vastutuse selle soovituse realiseerimise eest kontserdikorralduse erinevate osapoolte rägastikku," rääkis Oja. "Kui üks osapool lepingu lõpetab, on võimalik minna teise piletimüügi vahendaja juurde," selgitas ta õigusselguse vajadust.

Käesolev teema kerkis teravalt esile seoses Filipp Kirkorovi kontserdiga, mis pidi toimuma 27. mail Tallinnas Tondiraba jäähallis. Kirkorov on tuntud kui Vladimir Putini toetaja. Leedus kehtib Kirkorovile alates 19. jaanuarist 2021 riiki sisenemise keeld. Ukraina kandis Kirkorovi 2021. aasta suvel rahvuslikku julgeolekut ohustavate inimeste nimekirja. Eestis koguti Kirkorovi kontserdi vastu allkirju platvormil rahvaalgatus.ee ja neid kogunes 6677.