Kristel Aaslaid ütles, et kõige kurvem oli näha väikeseid lapsi. "Väikesed lapsed öösel kell kolm ringi jooksmas. Ja seal kõrval emad, kes on tohutult väsinud. Mitte keegi ei taha selles olukorras olla."

Aaslaid lisas, et tagasiteel keegi laulu üles ei võtnud ja esimesed paarsada kilomeetrit olid morbiidsed. Muusik sõnas, et suudab kirjeldada ennekõike emotsionaalset õhustikku, sest vene keelt ta ei kõnele.

Aaslaid tõi esile, et nagu paljudel, on ka temal tekkinud tunne, et elab priviligeeritud elu. Kuigi talle näib, et tuleks olla kursis kõigega, mis Ukrainas toimub, siis on košmaari ka raske mõista. "Mingisugune normaalsus tuleb enda elus ka säilitada."

Gram-Of-Fun'i liige Kostja Tsõbulevski aga mõistab vene keelt hästi, ning ütles, et saab venekeelseid meediakanaleid vahenduseta jälgida. "Ma pidin vaatama "Aktuaalset kaamerat" lihtsalt selleks, et end rahustada," tekkis muusikus ahastus vahetut laadi informatsiooni osas.

Tsõbulevski sõnas, et ta on mõelnud minna kaitseväe kaudu ka sõjaliselt ukrainlastele appi. "Minus muutus midagi 1. märtsil. Siis sain aru, et reeglid enam ei kehti. Inimeste näod olid nõutud. Mul tekkis ärevus, sest sain aru, et kõik on võimalik," ütles ta, lisades, Butša massimõrv on sellise "kõik on võimalik" olukorra sümptom. Nii ei olnud Tsõbulevski jaoks ühtäkki materiaalse ja intellektuaalse kapitali likviidsus oluline.

Peale Gram-Of-Fun'i on Tsõbulevski ansamblis Levski, millega käidi koostöö sõlmimise eesmärgil möödunud aasta augustikuus Kiievis, et kohtuda sealsete muusikutega. Tsõbulevski sõnas: "Minu muusika töötleja istub kuskil metsas."

Kristel Aaslaid ütles, et nii nagu paljudel, on ka nendel nii, et hommikukohvi kõrvale vaadatakse, kas Zelenskõil on kõik hästi.