Kiluvõileib on üks klassikalisemaid toite, mis vabariigi aastapäeval eestlaste pidulauda kaunistab. Küll aga annab kilust valmistada ka mitmeid teistsuguseid roogi neile, kes tahavad oma toidulauale vaheldust või ei ole kiluvõileibade suured austajad.

Saates valmistas Petersoo 1934. aasta retsepti järgi tehtud kiluvõileiba, kilu-kartulipalle ning kilusalatit.

1930. aastatest pärit kiluvõileiva retsept koosneb krõbedast praetud mustast leivast, mille peale on asetatud täidetud munapoolik. "See muna on lõigatud teistpidi pooleks, kui me tavaliselt täidetuid mune teeme," selgitas Petersoo. Muna peale on lisatud tükike kilu ning peterselli.

Kartuli-kilupallide valmistamiseks võttis Petersoo endale aluseks 1932. aastal kirjutatud kilutrühvlite retsepti. Pallide valmistamiseks on vaja keedetud kartulit, kilu ja natukene võid. Komponendid tuleb omavahel segada, vorpida nendest pallid ning veeretada neid keedetud muna purus.

Viimasena tutvustas Petersoo kõrvitsa-kilukasukat. Kui muidu on kasuka peamised komponendid heeringas ning peet, siis selle salati puhul on need asendatud kilu ja kartuliga. Lisaks kuulub kilukasuka sisse muna, sibul ning majoneesi-hapukoore kaste. Kõige peale on kaunistuseks pandud marineeritud kõrvitsa tükid.

"Kilu annab maitset ja marineeritud kõrvitsal on ka selline magushapukas maitse juures," iseloomustas Petersoo salatit ja teadis rääkida, et kilu-kõrvitsakasukas on muutunud tema seltskonnas ülimalt populaarseks.